 |
|
 |
|
Kinnisvara "special"
|
· Maaklerid: küttekulud on elamispinna puhul määravad
(Veebr 05, 2012)
· Keskkonnaminister tahab tondilossid lammutada
(Veebr 04, 2012)
· Energiamärgis näitab, kas kütad tuba või ilma
(Veebr 01, 2012)
· Kinnisvaraprognoos: hästi võivad end tunda vaid unikaalse kinnisvara omanikud
(Jaan 26, 2012)
· Soomlased ostavad Tallinna kortereid
(Jaan 24, 2012)
· Laenu võttes tasuks alguses sisse maksta võimalikult suur summa
(Jaan 19, 2012)
· Rekonstrueeritakse Pagari 1 korterelamu
(Jaan 11, 2012)
· Korteritehingute arv kahanes Tallinnas mullu kaks protsenti
(Jaan 10, 2012)
· LVM: 7 põhjust, miks eelistada maja korterile
(Jaan 09, 2012)
· Tallinna korteri ruutmeeter kallines aastaga 16 protsenti
(Jaan 07, 2012)
|
|
|
|
|
Varasemad teated ja kirjutised
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
| |
Sa maabusid EKüL tütarettevõtte Elamu GRUPP kodulehele. TERE!
|
|
Elamu GRUPP OÜ on asutatud Eesti Korteriühistute Liidu tütarettevõttena 12. novembril 1999. a.
Oleme aastaid osutanud õigusabi teenuste kõrval raamatupidamisteenuseid korteriühistutele, hooneühistutele (elamuühistutele) kui ka
ühisustele.
Käesolevaks ajaks on raamatupidamisteenused kujunenud meie ettevõtte poolt pakutavatest teenustest oluliseimaks.
Meie teenused on kvaliteetsed ja kliendikesksed.
Kortermajas elamine peab olema mõnus - koos me suudame seda.
KONTAKT
telefon/faks: 6267879
GSM: 50 5353 4
E-post (kliki)
Asukoht: Kadaka tee 5, Tallinn
On-Line õigusabi muutumatuna aastast 2004. (kliki)
|
 |
|
|
|
|
 |
|
 |
|
Keskkonnaminister tahab tondilossid lammutada
|
|
|
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 04, 2012 - 12:55 PM,
3 lool klikkimiste arv -
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida.
“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”
Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega.
|
|
|
|
|
|
Tühjalt seisvad korterid teevad ühistutele peavalu
|
|
|
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 04, 2012 - 12:54 PM,
4 lool klikkimiste arv -
Iseäranis külmal ajal teevad kortermajade tühjalt seisvad korterid ühistutele muret, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. "Kuna ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see, et teised korteriomanikud peavad kinni maksma ka selle inimese arve, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest tasuda ei kavatse," rääkis Mardi. "Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elektriküttele ja siis kokkuhoiu mõttes korteris kütte hoopis välja lülitanud." Mardi sõnul on see aga iseäranis külmal talvel tõsine probleem, sest teiste omanike täiendavatele kuludele lisaks tekib oht, et kütmata korterid saavad maja torustikule saatuslikuks. "Torud võivad pakasega lõhki külmuda," rääkis Mardi.
"Taoliste korterite juures on tihtipeale ka probleemiks asjaolu, kuidas omanikku üles leida - küll pole ta ühistule oma andmeid, näiteks telefoninumbrit või meiliaadressi edastanud, või igoreerib teadlikult ühistu katseid temaga kontakteeruda." Mardi sõnul on ühistu ainsaks võimaluseks alustada taolise hoolimatu omaniku vastu pikka ja kulukat kohtuteed.
Kaugküttega majades peab Mardi kõige otsetarbekamaks keskkütte mõõturite süsteemi, nõnda et omanik saab korteris toasooja ise reguleerida. "Nii saab iga omanik teada oma korteri soojakulu," rääkis Mardi.
|
|
|
|
|
|
Sundmüüki jõudnud kinnisvara hulk enam kui kümnekordistus 3 aastaga
|
|
|
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 04, 2012 - 12:53 PM,
4 lool klikkimiste arv -
Kui aastal 2006 läks kohtutäiturite kontrolli all müüki ja enampakkumistele 198 hüpoteegiga tagatud nõuet, siis alates 2009. aastast on see näitaja püsinud 2200-2300 juures. Küll on viimastel aastatel pidevalt paranenud õnnestunud müügitehingute hulk, ulatudes mullu umbes kahe kolmandikuni menetlusse võetud nõuete arvust.
„Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on kohtutäiturite kaudu sundmüüki mineva kinnisvara hulk aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, saavutades mõningase stabiilse taseme 2009. aastal. Olles toona tõusnud enam kui 2200 varamüügini, on see suurusjärk praeguseni püsinud,“ lausus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak. „Majanduse kasvades ilmselt kohtutäituritele suunatud hüpoteekidega tagatud nõuete arv hakkab vähenema. Seega on need numbrid ikkagi otseselt seotud inimeste elu-oluga.“
2011. aastal teostati Eesti kinnisvaraturul kokku 32 496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,545 miljardit eurot. Kohtutäiturite poolt lõpetati rahuldamisega samal perioodil 1583 hüpoteegiga tagatud nõuet statistilises koguväärtuses 168 miljonit eurot. Ehk siis kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel sõlmiti 4,8% mainitud aasta kinnisvaratehingutest. 2010. aastal tegid täiturid siinsel kinnisvaraturul 3,2% tehingutest ning 2009 aastal 2,7% tehingutest.
|
|
|
|
|
|
Energiamärgis näitab, kas kütad tuba või ilma
|
|
|
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 01, 2012 - 08:01 PM,
12 lool klikkimiste arv -
Eluaset ostes või üürides on õigus nõuda omanikult küttekulu tõendavat energiamärgist.
Kuigi elamute ja eluruumide energiamärgis on mitmel juhul kohustuslik ning see nõue on kehtinud juba kolm aastat, ei küsi korteriostjad seda sugugi sageli näha. Ka majaomanik pole märgise tellimisest eriti huvitatud, sest kehva maja olukord on siis must valgel kirjas ja tõestatud. Eluruumi müüja või väljaüürija võib ju kinnitada, et külma karta pole põhjust ja küttearvedki ei tundu üüratud, kuid tegelikkus võib hiljem näidata, et võrreldes teiste samaväärsetega on maja olukord ikkagi vilets. Ehk otse öeldes: te olete pügada saanud.
Aasta tagasi elukaaslasega Vana-Kalamajja Stalini-aegsesse majja kolmetoalise korteri ostnud Säde-Helin Kiis mõõtiski hiljuti oma elutoas 17 ja vannitoas ainult 15 kraadi sooja. Korteri kohal on soojustamata pööning ja nurgapealsena on korter kahest küljest tuultele kättesaadav. „Energiakulukuse kohta teadsime, et suur korter ja suured küttekulud, aga arvasime, et saame vähemalt soojust selle raha eest. Korteri eelmine omanik ütles, et maja on kindlalt plaanis soojustada suvel. Tuli aga välja, et hoone küljes olevad ornamendid on kaitse all ja maja ei tohi soojustada,” pajatas Kiis. Korteril on köögis, esikus ja vannitoas ka põrandaküte, mida pere pärast sissekolimist külma tõttu kasutama hakkas. Eelmises veebruaris maksis pere lisaks küttele elektri eest 60 eurot ja nüüd soovib Eesti Energia elektri eest ligi 150 eurot.
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
