Kasutajanimi

Parool

Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...

· Avaleht
· EKüL

Teenused ja pakkumised
· Peamised tegevussuunad
·  - Raamatupidamine
·  - Turvalisus ja ohutus
· - Õigusabi
· 
· 

Muud valikud
· Uudised
· Teemade kaupa
· AvantGo
· Ühistute kodulehed
· Registreerunud
· KKK
· Soovita meid teistele
· Laiendatud otsing
· Üldist statistikat
· 

· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades (Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat (Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi (Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti (Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti (Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud (Dets 12, 2016)

Kolmapäev, Märts 14
·	Korteriühistud saavad haljastustoetust (0)
Kolmapäev, Veebruar 28
·	Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0)
·	Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0)
Teisipäev, Veebruar 27
·	Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0)
Esmaspäev, Veebruar 12
·	Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0)
·	Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0)
Reede, Veebruar 09
·	Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0)
Teisipäev, Veebruar 06
·	Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0)
Kolmapäev, Jaanuar 31
·	Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0)
Esmaspäev, Jaanuar 29
·	Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0)
	Vanemad artiklid

IT-ettevõtted lahkuvad nii Eestist kui Euroopast kõrge maksukoormuse tõttu, sest on absurd, et pool ajast täidab ettevõte riigikassat, sõnas tarkvaraarendaja Helmes omanik Jaan Pillesaar.

«IT ettevõtted ei lahku mitte ainult Eestist, vaid kogu Euroopast. 15 maailma suurima tehnoloogiafirma hulgas ei ole mitte ühtegi Euroopa Liidu firmat, ja selle üks peamisi juurpõhjuseid on maailma kõrgeimad tööjõumaksud Euroopa Liidu riikides,» sõna sPillesaar, lisades, et olukord, kus pool käibest läheb maksudeks, on absurd. See tähendab, et piltlikult töötab ettevõte pool ajast riigikassa täitmiseks. «Ka Helmese kui tarkvara arendaja maksukoormus tööjõult Eestis on absoluutarvuna suurem, kui ettevõtte kasum.»

Ning see probleem ei puuduta ainult tarkvaraettevõtlust. Kõrged tööjõumaksud tähendavad, et kogu teenussektor on pärsitud. «Aga teenussektor moodustab tänapäeva majandusest umbes 70 protsenti,» ütles Pillesaar, tähendades, et need on arstid, insenerid, riigitöötajad, teadlased ja õpetajad. Kui maksudega jõuliselt pärsitakse 70 protsenti riigi majanduspotentsiaalist, siis kahjustab see majandust väga palju.

Loe veel... (575 baiti veel) kommenteeri?

Vaadake oma ehitiste dokumendid üle enne, kui on hilja: võib juhtuda, et kelle maja, puukuur või kõrvalhoone ei ole ehitisregistris, sel tuleb hakata kukrut kergendama. Ainuüksi riigilõiv võib ulatuda 500 euroni.

1. juulist jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille järgi tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. Hiljemalt selleks ajaks peavad registris olema kõik hooned, mis on suuremad kui 20 ruutmeetrit. Olgu siis puukuur, kõrvalhoone, vana ait vms. Kui Otepää vallas elav majaomanik Madis sellest kuulis, vaatas ta kohe ehitisregistrist järele, kas temal ikka on kõik dokumendid korras. Mälu järgi arvas ta, et on korras – aga parem kontrollida, kui pärast kahetseda. Õnneks olid majal olemas nii ehitusluba kui kasutusluba. Aga kõrvalhoone ja puukuur?

"Kas tõesti peab iga puukuurigi ehitisregistrisse kandma?" küsib ta imestunult. "Mis selle mõte on, aru ei saa. Räägitakse, et iga hoone, mis on registrisse kandmata, võib olla ohtlik. Aga kui ta registris on, kas ta siis on automaatselt kohe vähem ohtlik?"

Loe veel... (8716 baiti veel) kommenteeri?

POSTIMEHE TARBIJA: Mõistuse võit - riik loobus majaomanike kiusamisest

Täna võttis riigikogu vastu seaduse, mis lubab õliküttekatelde omanikel erimärgistatud diiselkütuse ära kasutada, ilma et nad peaksid riigile aktsiisvahe kinni maksma.

Seadusemuudatuse kohaselt võivad kodumajapidamised ja korteriühistud enne 2015. aasta 1. maid soetatud eriotstarbelise diiselkütuse lõpuni tarbida ilma, et nad peaksid selle välja pumpama või selle pealt riigile täiendavalt aktsiisi maksma. Seda juhul kui kütust hoitakse nõuetekohases statsionaarses mahutis. Sama regulatsioon kehtib ka kergkütteõli kohta.

Loe veel... (1114 baiti veel) kommenteeri?

Hoonetele, mille köetav pind on 100 ruutmeetrit või vähem, tuleb rakendada leebemaid energiatõhususe miinimumnõudeid, otsustas täna valitsus.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on praeguse regulatsiooni järgi kasulikum ehitada suuremaid hooneid, kuid energiasäästu vajadusi arvestades tuleb soodustada, et ehitataks pigem väiksemaid maju.

„Kuna väikeelamutel on köetava põrandapinna kohta rohkem välispinda ja soojakadu seetõttu suurem, selgus, et 100 ruutmeetriste või väiksemate majade puhul oli kohustuslike energiatõhususe nõuete täitmine ebamõistlik ja liialt kulukas,“ selgitas Palo. „Samas on väikest hoonet odavam ülal pidada ning seetõttu on keskkonnale kasulikum, et ehitataks pigem väiksemaid maju, isegi kui need ruutmeetri kohta veidi enam energiat kulutavad.“

Loe veel... (602 baiti veel) kommenteeri?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saadab peatselt valitsusse eelnõu, mis kohustab vana pingesüsteemiga tarbijatel Tallinnas oma majasiseseid elektrisüsteeme uuendama.

Nii ei pea Elektrilevi enam kahe süsteemi ülalpidamiseks raha kulutama ja väheneb surve võrgutasule, veelgi tähtsam on aga tarbijate ohutus, sest kõnealused elektrisüsteemid on vähemalt poole sajandi vanused, vahendasid ERRi raadiouudised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis saanud eelnõu, mis annaks jaotusvõrgu haldurile Elektrilevi võimaluse nõuda Tallinnas vana elektrisüsteemi kasutavalt 10 560 tarbijalt süsteemi ümber ehitamist ja halduril lõpetada vanas süsteemis teenuse pakkumise.

Loe veel... (2644 baiti veel) kommenteeri?

Õliküttel olevad kohalike omavalitsuste asutused, korteriühistud ning eramajad võivad eriotstarbelist diislikütust ja kerget kütteõli kütmiseks kasutada ainult veel tänavuse kütteperioodi lõpuni ehk tuleva aasta 1. maini.

Järgmiseks sügiseks peaksid õliküttel olevad küttesüsteemid olema kütmise jätkamiseks ümber ehitatud taastuvenergiat kasutava kütteliigi vastu, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

«Kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks lubatakse kasutada eriotstarbelist diislikütust kuni 2015. aasta 1. maini ehk kütteperioodi lõpuni,» selgitas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees. «Seega on õliküttel kodutarbijatel, korteriühistutel, ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel aega muudatusi kavandada ja ellu viia mõistliku aja jooksul.»

Loe veel... (1337 baiti veel) kommenteeri?

Alates 1.jaanuarist 2015 läheb Eesti digiallkirjastamisel üle uuele rahvusvahelisele failiformaadile BDOC, milleks tuleb kasutajatel teha aga mõningaid ettevalmistusi, näiteks paigaldada uusim ID-kaardi baastarkvara.

Kui praegu on arvutites kasutusel failiformaat DDOC, mis oli mõeldud kasutamiseks ainult Eesti piires, siis uue formaadiga saab allkirjastada dokumente vastavalt Euroopas kehtivatele reeglitele. Selle kohta, miks uus formaat kasutusele võetakse ja mida see tavakasutaja jaoks kaasa toob, jagab selgitusi Riigi Infosüsteemi Ameti arhitektuuri osakonna avaliku võtme infrastruktuuri valdkondade juht Mark Erlich.

Loe veel... (4907 baiti veel) kommenteeri?

Jätame nüüd korraks spordi ja omavahelised arvete õiendamised kõrvale. Las ma räägin teile tõeliselt skandaalse loo sellest, kuidas Eestis demokraatia tegelikult «toimib». See ei erine mu meelest suurt Venemaast. Ja kui küsite, miks kirjutan sellest siin, spordiblogis, siis seepärast, et mujal ei lasta löögile. Aga eks püüdke tänapäeval infot kinni hoida! Good luck! Nii et siit see tuleb. Sest mind häirib ja riivab valusalt, et Eesti ajakirjandus, kus ma töötan, on antud teemat käsitledes olnud tülgastavalt erapoolik ja kallutatud.

Esmaspäeval peab riigikogu õiguskomisjonis tulema arutlusele kooseluseaduse eelnõu. Õiguskomisjon peab näitama sellele nn rohelist tuld, et eelnõu saaks minna riigikogu suurde saali esimesele lugemisele. Selleks peab õiguskomisjoni enamik olema selle poolt. Aga kes kuulusid eilse, neljapäevase seisuga kümneliikmelisse õiguskomisjoni, ja milline on nende meelsus kooselu seaduse suhtes:

Marko Pomerants – vastu;
Igor Gräzin – vastu;
Ken-Marti Vaher – vastu;
Peeter Võsa – vastu;
Eldar Efendijev – vastu.

Loe veel... (2776 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus algatas muudatused tulumaksuseaduses, millega tulevast aastast suurendatakse maksuvaba tulu määra kuus 154 euroni ja pensionide täiendava maksuvaba tulu määra 220 euroni. Ühtlasi otsustas valitsus lükata edasi vanemapensioni maksmise jõustamise tähtaja 2018. aasta algusele. Muudatusi tehakse ka sotsiaalmaksu- ja Eesti Kultuurkapitali seadustes.

Eelnõuga viiakse ellu valitsuse tegevusprogrammis nimetatud tulumaksumuudatused, millega suurendatakse maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2015. aastal 144 eurolt kuus 154 euroni. Pensionile kohaldatavat täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 210 eurolt 220 euroni.

Valitsus otsustas lükata edasi ka täiendava pensionilisa ehk vanemapensioni maksmise jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2018. Kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt arvutatakse pensionile juurde täiendav pensionilisa enne 2013. aastat sündinud lapse kasvatamise eest. See tähendab, et nimetatud pensionilisa edasilükkamine puudutab neid pensionäre, kellel oleks õigus pensionilisale 2015, 2016 ja 2017 aastal. Vastavalt sotsiaalkindlustusameti andmetele on pensioniõiguslik staaž laste kasvatamise eest 226 992 inimesel (neist 15% on mehed), mis tagaks neile tänase seaduse kohaselt järgmise aasta alguses õiguse pensionilisale.

Loe veel... (691 baiti veel) kommenteeri?

Ettevõtete maksukoormust tõstva n.-ö firmaautode eelnõu vastu on rida ettevõtlusorganisatsioone teinud ettepaneku sisendkäibemaksu* mahaarvamist piiravad sätted eelnõust välja jätta. Praegusel kujul soovib riik sisse seada varjatud automaksu, leiavad ettevõtjad.

Ettevõtjad leiavad, et kui valitsuse soov on tõsta autokasutajate maksukoormust näiteks eesmärgil kaasata lisaraha teehooldusse või keskkonnaprojektidesse, tuleks asju nimetada õigete nimedega ja kehtestadagi Eestis automaks. "Praegusel kujul soovitakse sisse seada varjatud automaksu, sest „eratarbimise" sildi all hakatakse tegelikult suuremalt jaolt maksustama sõiduautode kasutamist töövahendina," kirjutatakse ettevõtjate esindusorganisatsioonide arvamuses rahandusministeeriumi algatatud käibemaksu muutmise seaduse eelnõu kohta.

"Kui eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, oleks otstarbekam teha seda üldise automaksu vormis, mis baseeruks kas sõiduki hinnal või CO2 heitel. Kui valitsus soovib automaksu kehtestada ainult ettevõtjatele, siis tuleks vastukaaluks loobuda sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustusega seotud maksudest," seisab arvamusavalduses.

Loe veel... (1248 baiti veel) kommenteeri?

Riigikogu võttis vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis hakkab asendama kaht varasemat kehtivat seadust – korteriomandiseadust ja korteriühistuseadust, kirjutab BLS Estonia advokaat Ksenija Liss.

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (KOS) on muudatusi kehtivasse korda tulemas palju, kuid nendest silmapaistvamateks ja senist olukorda märgatavalt muutvateks võib pidada korteriühistutele sätestatud õigust tagada ühistu nõudeid korteriomanike vastu seadusjärgse pandiõigusega ning täite- ja pankrotimenetluses korteriomandi müügi korral omandaja poolt n-ö võlavaba korteriomandi ostmine.

Kõige põhimõttelisem muudatus võrreldes kehtiva õigusega seisneb selles, et korteriühistu nõuded korteriomaniku vastu rahuldatakse täite- või pankrotimenetluse käigus ja ostja omandab n-ö võlavaba korteriomandi.

Loe veel... (6371 baiti veel) kommenteeri?

Detailplaneeringute menetlemine muutub uue planeerimisseadusega kiiremaks - see ei või võtta enam üle kolme aasta.

Ligi 70 osapoole kaasamise abil on nüüdseks jõudnud planeerimisseaduse eelnõu väljatöötamine lõppfaasi ning uus ja oluliselt selgem seadus peaks jõustuma järgmisel aastal, kirjutab Äripäeva 11. märtsil ilmunud kuukiri Ehitus.

Uue seaduse loomis alustati juba 2008. aastal, mils justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamise kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.

Loe veel... (5940 baiti veel) kommenteeri?

Väikeettevõtja: mul pole riigile auto eest seda summat maksta, mida küsima hakatakse!

Töö- ja erasõitude üle kontrolli tõhustades loodab riik aastas 40 miljonit eurot maksulisa teenida. Muudatus puudutab kõige valusamalt väikeettevõtjaid, kelle era- ja tööelu on tihedalt põimunud.

Meelelahutaja ja õhtujuht Arlet Palmiste puhkeb algul naerma, kui kuuleb, millest jutt. Tema teeb oma sõidud firma autoga ja kulud katab firma.

«Ma ei saa aru, miks ma ei või teha oma erasõite tööautoga? Nad võiksid seal riigikogus tegelda muuga kui s**amaja punaseks värvimisega! Hais jääb ikka, sõltumata värvist. Teisisõnu, kohti, kust raha võtta, on teisigi,» võtab Palmiste teemapüstitusest tuld. Tema peres on muide ka auto, see on erakasutuses.
Märge: Peaasi, et ametnikel oleks tööd, pabereid saaks rohkem toota, kontrolle saaks enam värvata, sest siis on kellel palka tõsta ja olla uhke Eesti üle.

Eraettevõtete osas ei saa ju riik palgatõusu lubadusi anda, ikka ja ainult riigiametnike suhtes.

Loe veel... (6730 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus kavatseb anda sihtasutus Kredexile 16 miljonit eurot laenu, et Kredex saaks korteriühistutele majade renoveerimiseks odavaid laenusid pakkuda.

Kredexi korterelamute renoveerimislaenu programmile eraldatud raha sai otsa juba 2012. aasta augustis. Kuna aga nii korteriühistutel kui riigil on suur huvi kortermajade soojapidavuse parandamisega edasi minna, siis on seniste laenude tagasimaksetest ja mõnest väiksemast juurdemaksest saadud 6 263 946 eurot, et korteriühistutele uusi laene anda, selgub vastava valitsuse otsuse eelnõu seletuskirjast. Kuna kuus miljonit on liiga vähe, ongi kavas Kredexile veel 16 miljonit juurde laenata.

Loe veel... (3084 baiti veel) kommenteeri?

Mustamäe linnaosavalitsus keeldub näitamast ühele korteriühistule uut liikluskorraldusprojekti, sest see olevat mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

Nimelt soovis ühe Sütiste tee ääres asuva elamu korteriühistu esindaja tutvuda Sütiste tee uue liikluskorraldusprojektiga ning esitas linnaosavalitsusele vastavasisulise teabenõude. Projekti talle aga ei näidatud, vaid teatati et see olevat mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

Linnavolinik Laats esitas selle kohta arupärimise keskerakondlikule linnapeale Edgar Savisaarele. «On kummastav, et linn on kehtestanud piirangud planeeringuprotsesside osas elanikele jagatava info osas. Elanike ebapiisava kaasatuse ja informeerituse üks suuremaid näiteid viimasest ajast on Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemine,» kirjutas Laats oma arupärimises.

Loe veel... (948 baiti veel) kommenteeri?

Eelmisel esmaspäeval hakkas Kredex vastu võtma taotlusi tuulegeneraatorite, päikesepaneelide ja muude taastuvenergiaseadmete ostmise toetamiseks.

Taotlejate vahel läks jagamisele miljon eurot, mille riik oli teeninud saastekvoodi müügiga. Ent juba sama päeva õhtuks oli taotluste kogusumma suurem, nädalaga laekus Kredexile 153 taotlust kogusummas 1,5 miljonit eurot, kirjutas Postimees.

Ehkki jagamisele minevat raha oli suhteliselt vähe, jagati seda küsijate vahel suhteliselt heldelt - päikesekollektorite soetamine kaeti kuni 60% ning tuulikute ja päikesepatareide maksumus kuni 70% ulatuses.

Loe veel... (231 baiti veel) kommenteeri?

Investeerimisfirma Cicero Capital juht James Oates ütles, et maksab Eestis makse rohkem kui Suurbritannias.

"Tõsi, ma ei maksa juristile, et ta mu maksumäära välja arvutaks. Briti maksudeklaratsioonist ei suuda tegelikult keegi aru saada," vahendas E24 tema sõnu Pärnu finantskonverentsilt.

Loe veel... (416 baiti veel) kommenteeri?

Justiitsministeerium on koostamas uut planeerimisseadust, mille kohaselt ei ole enam vaja üksikelamu püstitamiseks detailplaneeringut ning lihtsamaks muutub ka ehitusprojekti esitamine ja sellele kooskõlastuste saamine.

«Selle muudatuse eesmärk ongi anda inimestele võimalus asuda oma maad vastavalt soovile kasutama, ootamata selleks aastaid kooskõlastust,» lausus justiitsminister Kristen Michal.

Samuti on detailplaneeringu koostamise kohustusest vabastatud olemasoleva maja laiendamine, kui see jääb alla ühe kolmandiku maja olemasolevast mahust.

Loe veel... (1202 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega vähenevad kohtumenetluse riigilõivud, lihtsustub lõivude arvestamise süsteem ning kohtudokumentide kättetoimetamine muutub tõhusamaks.

Eelnõu tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena.

Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil," märkis justiitsminister.
Märge: Uued ja madalamad lõivud on planeeritud kehtima hakkama käesoleva aasta 1. juulist.

Loe veel... (1008 baiti veel) kommenteeri?

Amet: kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis muutuvad

Riigikogu võttis vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muudatused, mis puudutavad muuhulgas ka vedelkütuseid käitlevaid ettevõtteid.

Muudatused jõustuvad kahes järgus käesoleva aasta aprillis ja juulis, teatas maksu- ja tolliamet.

1. aprillist muudetakse väljaspool Eestit liiklevate laevade kütuse aktsiisivabastust. Samuti tühistatakse 1. aprillist alates kodumajapidamistes kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus.

Loe veel... (654 baiti veel) kommenteeri?

Justiitsministeeriumis on valmimas uus korteriühistute seadus, mille jõustumine on planeeritud aastatesse 2014 kuni 2016 ning millega tahetakse igale korteriomanikule anda õigus minna panka ja saada korteriühistu pangakonto väljavõte.

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehise rääkis Kuku raadio saates „Maksumaksja“, et selle vastu avaldanud vastuväiteid nii pangad kui korteriühistute liit, sest selline säte rikub pangasaladust ja ka isikuandmete kaitset.

„See on kahtlane ja küsitav meede,“ sõnas Lehis. Tema sõnul peeti silmas seda, et siis saavad kõik majaelanikud näha, milliseid kulutusi juhatus teeb. Muudatusega tahetakse teha juhatuse töö läbipaistvamaks, et oleks välistatud sellised asjad, kus juhatuse liige võtab ühistu arvelt raha ja läheb sellega kasiinosse, tõi Lehis saates näite.

Loe veel... (1884 baiti veel) kommenteeri?

Justiitsministeerium teatas täna Riigikohtule ja Eesti Kohtunike Ühingule saadetud kirjas, et eraldab kohtulõive vähendavast eelnõust selle kiire vastuvõtmise huvides need kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas soovis kohtunikkond veel ise täiendavalt tööd teha.

Justiitsminister Kristen Michal avaldas kohtunikele tänu arvamuse andmise eest ministeeriumi ettevalmistatud eelnõu tööversioonile ning märkis, et eelnõu kiire menetlemise huvides eraldatakse sealt need kohtu menetluskorraldust puudutavad muudatused, mille osas kohtunikkond avaldas oma sisukohtades valmisolekut ja vajadust täiendavalt tööd teha.

„Kohtunike esitatud arvamuse põhjal oli selge, et mitu eelnõu praeguses tööversioonis olevat suuremat muudatust, mis aitaks kohtumenetlust kiirendada, võivad põhjustada ajamahukaid vaidlusi. Et oleme hea õigusloome põhimõtete eestvedajad ja justiitsministeeriumi huvi on vähendada kohtulõive nii kiiresti kui võimalik, siis otsustasime need muudatused eelnõust eraldada ja neid eraldi käsitleda, et kõik osapooled saaksid olulised küsimused piisavalt läbi arutada. Usun, et asjade ärategemine mitte tugevama positsioonilt vaid arutledes on väärtus, mida Eestis võiks rohkem olla ja mille valitsus hea õigusloome põhimõtteid kinnitades ka enda jaoks olulise põhimõttena sõnastas,“ ütles Michal.
Märge: Justiitsministeerium kavatseb eelnõu valitsusse saata juba lähinädalail. Riigilõivude alanemine on plaanis käesoleva aasta 1. juulist.

Loe veel... (1249 baiti veel) kommenteeri?

Täna, 19. jaanuar on viimane päev, kui saab oma kommentaare ja ettepanekuid saata hilinenud maksetega võitlemise direktiivi kohta (2011/7/EL). Ettepanekuid ootab Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, kes edastab need Justiitsministeeriumi töögrupile.

Eesti peab direktiivi ülevõtmisel mitmeid seadusi muutma ning täiendama. Aega otsuste tegemiseks on meil 16. märtsini 2013, siis jõustub direktiiv. Alljärgnevalt on välja toodud direktiivi huvipakkuvamad kohad, mille suhtes tuleb Eestil otsused langetada.

Seadusjärgse viivise määr – direktiivi kohaselt on „seadusjärgne viivis” maksmisega hilinemise korral makstav lihtintress, mis vastab viiteintressimäärale, millele on lisatud vähemalt kaheksa protsendipunkti. Samas ei ole välistatud, et liikmesriigid kehtestaksid sellest kõrgema seadusjärgse viivisemäära.

Loe veel... (1572 baiti veel) kommenteeri?

Karistusregister tuuakse siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi juurde ning muudetakse avalikuks.

Karistusregistri päringuid saab tellida e-toimikust aadressil http://www.e-toimik.ee/, kuhu logida sisse ID-kaardiga. Enda kohta saab inimene küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta. Samuti saavad pärida lapsevanemad tasuta oma alaealiste laste kohta käivat infot.

Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, on isikul õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas. Iga järgmise järelepärimise puhul tuleb tasuda riigilõiv 3.19 eurot.
Märge: Teise inimese kohta saab e-toimikusse päringu esitada siis, kui on teada inimese täielik nimi ning isikukood.

Loe veel... (547 baiti veel) kommenteeri?

Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on Eestis terve rida väikeettevõtteid, kellel raamatupidamine praktiliselt puudub või toimib parimal juhul väikeses mahus kassapõhiselt. «Need on ettevõtted, mille käive on sedavõrd väike, et professionaalse raamatupidamisteenuse sisseostmine ei tasu ennast lihtsalt ära.»

Äriregistri tulevane e-raamatupidamiskeskkond pakub just sellistele väikeettevõtetele võimaluse hoida korras aruandluskohustused, mis äritegevusega paratamatult kaasas käivad. «Seega laheneb ettevõtja üks peamine mure – kuidas tagada aruandluse õigeaegne, täpne ja lihtne haldamine,» rääkis asekantsler.

Loe veel... (709 baiti veel) kommenteeri?

Täna, 10. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused, mis kiirendavad riigivara võõrandamist ja täpsustavad metsamaa võõrandamist piirinaabritele.

Seadusemuudatused lihtsustavad riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõiguse norme ja kiirendavad kinnisasja võõrandamist. Muutuvad ka riigivaraseaduse need sätted, mis käsitlevad piirinaabrite või maa
kasutajate õigusi riigi metsamaa, haritava maa või loodusliku rohumaa kinnistute müüki-ostu.

Olulisem muudatus seisneb selles, et piirinaabrid ja maad õiguslikul alusel kasutavad isikud saavad riigimaa omandamisel eelisõiguse vaid juhul, kui nad osalevad ka ise enampakkumisel. Lisaks vähendab
seadusemuudatus võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimaluse omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.

Loe veel... (676 baiti veel) kommenteeri?

Maamaksu tasumise senised kolm tähtaega asendatakse kahega, seejuures tuuakse esimene tähtaeg ettepoole, seisab rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõus.

Maamaksu esimeseks tähtajaks jääb eelnõu kohaselt 31. märts ja teiseks tähtajaks 31. august. Alla tuhandekroonine maamaks tuleb tasuda tervenisti esimesel tähtajal. Juhul kui maks ületab tuhat krooni, siis tuleb esimesel tähtajal maksta pool summast, aga mitte vähem kui 1000 kr. Seega peaks suurem osa maamaksust laekuma esimeseks tähtajaks.

Esimene tähtaeg toodi seega samale ajale tuludeklaratsioonide esitamise tähtajaga. Seadusemuudatused peaks ministeeriumi teatel andma olulise kulude kokkuhoiu ja võimaldama tulude paremat kasutamist. Rahandusministeeriumile teadaolevalt kasutavad kohalikud omavalitsused maamaksust laekuvat tulu eelkõige teede remondiks, seega oleks edaspidi võimalik laekunud maksu juba algaval teeparanduste hooajal kasutada.
Märge: Seadusemuudatuse eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2010.

Loe veel... (895 baiti veel) kommenteeri?

Rahandusministeeriumi koostatud seadusemuudatuse eelnõu kohaselt saab inimene ilma tulumaksu tasumata müüa vaid sellist kinnisvara, mis on olnud tema elukoht vähemalt 12 kuul kahe aasta kestel enne võõrandamist.

Elukoha määratlemisel tuginetakse rahvastikuregistri andmetele.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et praegu ei näe tulumaksuseadus piisava selgusega ette maksuvabastuse tingimusi, mistõttu on põhimõtteliselt võimalik seda kasutada ka eluruumi puhul, kus elati kas või ainult mõne päeva jooksul. Praktikas tähendab see, et seaduse mõttest kõrvale hiilides on võimalik maksuvabastust kasutada ka näiteks edasimüügi eesmärgil soetatud kinnisvara võõrandamisel.

Loe veel... (496 baiti veel) kommenteeri?

Avatud Eesti Fond kuulutab välja konkursi kodanikuühendustele, et aidata neil majanduskriisis toime tulla ning edendada avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes.

Oodatud on kahte liiki taotlused:
* Sotsiaalse suunitlusega projektid, mis toetavad ühiskonnagruppe, keda majanduskriis on kõige teravamalt puudutanud ning aitavad vastavatel ühendustel kohaneda muutunud oludega. Eelistatud on projektid keerulise sotsiaal-majandusliku olukorraga piirkondadest.

* Uuenduslikud algatused, mis edendavad avatud ühiskonna põhiväärtusi, vastandudes majanduskriisis võimenduvatele avatud ühiskonna seisukohalt negatiivsetele ühiskondlikele ilmingutele (näiteks populismi ja demagoogia levik, demokraatia kitsendamise katsed, sallimatus).

Märge: Avatud Eesti Fond jätab endale õiguse konkursi tingimusi muuta. Hetkel kehtiv versioon on kättesaadav Avatud Eesti Fondi "http://www.oef.org.ee/et/programs/9/">koduleheküljel

Projektiekspert OÜ aitab projektitaotlust koostada. Hinnapäringu projektikirjutamise kohta saate teha siit.

PS! Ka korteri-, elamu-, hoone-, garaaþi- ja aiandusühistud on kodanikuühendused.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas määruse, mis tõstab alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuse summat, laiendab toetatavate tegevuste ja abikõlbulike kulude ringi ning vähendab omafinantseeringu osa.

Starditoetuse maksimumsumma kasvab 50 000 kroonilt 100 000 kroonile ja omafinantseeringu määr väheneb seniselt 25 protsendilt 20 protsendile. Kasvutoetuse maksimumsumma on edaspidi 200 000 krooni asemel 500 000 krooni ning omafinantseeringu määr 35 protsenti siiani kehtinud 50 asemel

Loe veel... (1636 baiti veel) kommenteeri?

Riigisekretär Heiki Loot saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis hoiab raha kokku ja lõpetab Riigi Teataja ilmumise paberil.

Alates 1. juunist 2002 on Riigi Teataja ilmunud üheaegselt nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, seisis seletuskirjas. Sellest ajast on paberile trükitud Riigi Teataja tellijate arv pidevalt vähenenud, kirjutab Äripäev.

2009. aastal on teataja I osal „Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid“ vaid 44 tellijat, II osal „Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded“ 25 tellijat, III osal „Riigikohtu lahendid“ 41 ja Riigi Teataja Lisal 28 tellijat.

Loe veel... (180 baiti veel) kommenteeri?

Uue keeleseaduse projektis pööratakse senisest rohkem tähelepanu keele kasutamisele, mitte ei keskenduta enam niivõrd teiste keelte pealetungile.

Projekti järgi on kavas uues seaduses reguleerida muuhulgas veebis kasutatavat keelt, samuti hakatakse seaduse abil kirjakeele normide kohast eesti keelt nõudma saadete ja filmide tiitrites ning ajakirjandusväljaannetes, vahendasid ERRi raadiouudised.

Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Villeri selgitusel hakkaks uued normid kehtima nii elektroonilise kui trükimeedia kohta: "Seaduse loojad leiavad, et hea eesti keel peab olema kasutusel ka suhtlusportaalide tekstides ning raadiodiskorite või programmijuhtide suulises kõnes."

Loe veel... (526 baiti veel) kommenteeri?

Siseminister Marko Pomerantsi ja justiitsminister Rein Langi kohtumisel otsustati tõstatada järgmise aasta prioriteetseteks uurimisvaldkondadeks maksupettused ja rasked majanduskuriteod.

Sise- ja justiitsministeeriumi vahel sõlmiti 2005. aastal nn "Laulasmaa deklaratsioon", kus on kokku lepitud kuritegevuse vastase võitluse eelistustes, teatas ministeerium.

Kuna praeguse keerulise majandusolukorra tõttu võib tekkida riigimaksudest kõrvalehiilimise oht, võib see tähendada, et riigieelarvesse jääb saamata miljonite kroonide väärtuses tulu.

Loe veel... (674 baiti veel) kommenteeri?

1. juulist jõustuva uue konsulaarseaduse kohaselt lõpetavad Eesti välisesindused välismaalase passi väljastamise.

Edaspidi väljastatakse välismaalase passi ainult Kodakondsus-ja Migratsiooniameti (KMA) teenindustes.

Alates 1. juulist esitatud välismaalase passi taotlusele saab dokumendi väljastamiskohaks märkida ainult KMA teeninduse, mis tähendab, et edaspidi Eesti välisesindused ei väljasta välismaalase passe.

Loe veel... (964 baiti veel) kommenteeri?

Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsiooni esimees Mart Laar andis täna riigikogule üle Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolse eelnõu avatud Euroopa Parlamendi valimisnimekirjade taastamiseks.

"Mul on rõõm anda üle eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest, mille eesmärk on üleminek Euroopa Parlamendi valimistel erakondade avatud nimekirjadele, mis tähendab, et pärast valimisi reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule," lausus Laar täna riigikogu kõnetoolist.

Tema hinnangul võib möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest teha üsna selge järelduse, et selline valimissüsteemi muudatus vastaks valijate ootustele ning aitaks kaasa demokraatia edendamisele Eestis. "Ja kuna aeg järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on suhteliselt pikk, siis selle vastuvõtmine annaks kõikidele erakondadele ja poliitikutele aega selleks, mitte uuele, vaid tegelikult endisele süsteemile üleminekuks rahulikult valmistuda," märkis ta.

Kadrin Karner
Äripäev

kommenteeri?

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Rahvaliidu läbirääkimiste käigus on ühe võimaliku uue tuluna läbi käinud käibemaksu tõstmine 1. juulist kahe protsendipunkti võrra, mis peaks riigi kaukasse tooma juba tänavu 800 miljonit lisakrooni.

Käibemaksu kaheprotsendilisest tõusust saadav 800 miljonit krooni on osa kogu 6,1 miljardi krooni suurusest eelarvepositsiooni parandamisest, mis sisaldab endas nii kulude kärpimist kui ka uute tulude leidmist ning mille elluviimine peaks valitsusparteide hinnangul riigikogus heakskiidu saama juunikuu jooksul.

3,4 miljardit krooni sellest kiitis eelmisel nädalal heaks veel Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsus ja saatis riigikokku, kuid 2,7 miljardit krooni sellest on seni lahtine ning uue koalitsiooni tegemiseks läbirääkimisi pidavad Reformierakond, IRL ja Rahvaliit on üritanud seda kokku leppida.

Loe veel... (4519 baiti veel) kommenteeri?

Aprilli algusest on e-kinnistusraamatu andmed täiesti elektroonilised, seega ei pea kinnistu omanik enam tehingute tegemiseks pangas, notaris või omavalitsuses esitama kinnistu andmete tõestamiseks lisadokumente.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali sõnul võttis e-kinnistusraamatu läbinisti elektrooniliseks viimine aega üle kolme aasta, vahendas justiitsministeerium.

„E-kinnistusraamatu infosüsteemi hakati kasutama 2005. aasta lõpul ning 2006. aasta algul said esimesed kinnistud endale märke, et andmed omavad ka elektrooniliselt õiguslikku tähendust.“

Loe veel... (793 baiti veel) kommenteeri?

Alates eilsest lihtsustus pensionit taotlevate isikute asjaajamine riigiasutustes, sest tööstaaži tõendamiseks pole inimesel vaja minna enam arhiivi. Piisab pensioniameti kaudu edastatud e-päringust.

Rahvusarhiivi ja sotsiaalkindlustusameti kokkuleppe kohaselt ei pea inimene nüüdsest enam tööstaaži tõestava arhiiviteatise saamiseks pöörduma arhiivi, vaid piisab ainult elukohajärgse pensioniameti külastamisest, teatas rahvusarhiiv.

Pensioniametid edastavad ise kodanikku puutuva päringu arhiivi, kasutades selleks spetsiaalselt loodud elektroonilist päringuvormi. Pensionitaotlejalt arvutikasutamise oskust ei nõuta.

Loe veel... (515 baiti veel) kommenteeri?

Täna võeti riigikogu menetlusse Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 26. märtsil algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust.


Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 hektari või vallas kuni ühe hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu, teatas riigikogu pressiesindaja.

Eelnõu teine eesmärk ühtlustada koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel oleks õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 hektari ulatuses.

Loe veel... (235 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis hakkab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumisel arvestama sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna majanduslikke võimalusi.

Eelnõu kohaselt ei või ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ületada nelja protsenti ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas, vahendab aripaev.ee.

Loe veel... (718 baiti veel) kommenteeri?

Tööandjad soovitavad ettevõtetele rasketel aegadel riigi poolt peale langeva koormuse leevendamiseks omal soovil lahkujatele hüvitise maksmise paariks aastaks edasi lükata.

Praegu enda initsiatiivil töölt lahkujad hüvitist ei saa. Koos uue tööseaduse jõustumisega alates 1. juulist peavad ettevõtjad maksma hüvitist ka neile, kes lahkuvad töölt ise või mõlema poole kokkuleppel.

Ühest küljest suurendaks lahkujate hüvitiste maksmise veeretamine töötukassa kanda pinget töötukassas, kuna reservide kiire sulamine ähvardab kassat praeguste maksumäärade säilides juba järgmise aasta lõpus kuivale jätta.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Jurist selgitab: Õppepuhkus ja töötajate üleviimine - Neljapäev, Veebruar 26, 2009

Uus töölepinguseadus eelistab õhtusele öötööd - Kolmapäev, Veebruar 04, 2009

Töötuskindlustuse makse võib mitu korda tõusta - Laupäev, Jaanuar 24, 2009

Uus töölepinguseadus eelistab riiki inimesele? - Teisipäev, Jaanuar 13, 2009

Riigikogu kiitis uue töölepinguseaduse heaks - Kolmapäev, Detsember 17, 2008

Ametiühing: Töötajailt ei saa nõuda nõustumist palga
vähendamisega - Kolmapäev, Detsember 03, 2008

Komisjon: töölepinguseadus jõustub juulist - Esmaspäev, Detsember 01, 2008

Mida tavapäraselt käsitletakse töölepingus konfidentsiaalse
infona? - Kolmapäev, November 26, 2008

Töövaidlusi juba rohkem kui eelmisel aastal kokku - Teisipäev, September 23, 2008

Tööandjal vähenevad töösuhte lõpetamise kulud - Reede, Juuni 13, 2008

Nestor peab töölepingu seaduse eelnõud tööõnnetuseks - Reede, Jaanuar 11, 2008

Tööandjate keskliit: tööseadus pärsib tootlikkust - Kolmapäev, Jaanuar 09, 2008

Jälle tegeletakse absurdiga - Neljapäev, Oktoober 26, 2006

ÄP JUHTKIRI: Lihtsam koondada, kergem tööle võtta - Neljapäev, Oktoober 13, 2005

Kolm võimalust hooajatöölise palkamiseks - Reede, Mai 06, 2005

Maksuvõit ahvatleb kokku leppima netopalgas - Teisipäev, Jaanuar 25, 2005

JURIST SELGITAB: Töövõtuleping õigust puhkusele ei anna - Reede, Oktoober 29, 2004

Loe veel... (3029 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks mitme seaduse muutmise eelnõu, millega nähtaks ette digitaalse isikutunnistuse väljaandmise võimalus.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette digitaalse isikutunnistuse väljaandmise võimalus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõu kohaselt saab digitaalse isikutunnistuse väljastada, kui isikule on eelnevalt välja antud isikutunnistus või kui ta taotleb isikutunnistust samaaegselt digitaalse isikutunnistusega.
Märge: Hetkel on ID-kaart ainus dokument, mida elektroonilises keskkonnas isikusamasuse kontrollimiseks kasutada saab. Digitaalse dokumendi eelis füüsilise ID-kaardi ees on selle kiire väljaandmise võimalus. Füüsilise isikutunnistuse väljaandmiseks kulub vähemalt viis päeva.

Delfi.ee

kommenteeri?

Viimasel aastal on ennetähtaegselt vabastatud rekordiline arv kinnipeetavaid – üle kahe korra rohkem kui mullu. Kas tegemist on uue säästuplaaniga?

Selle aasta sees on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud 1225 kinnipeetavat, samas kui 2007 aastal vabastati 581 vangi ja aastal 2006 vabastati ennetähtaegselt 563 inimest.

Kuna justiitsministeeriumi andmetel oli 22. juuli seisuga Eesti vanglates 3591 kinnipeetavat, võib öelda, et selle aasta jooksul on ennetähtaegselt vabastatud ligi neljandik vangidest.

Loe veel... (1096 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus arutab neljapäeval digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muudatusi, mis annab asjaajamises võimaluse kasutada digitaalset templit.

Eelnõu järgi võivad digitaalset templit kasutada asutused, ettevõtted ja füüsilised isikud, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Praegu kasutatav digitaalallkiri on mõeldud ainult füüsilistele isikutele.

Loe veel... (500 baiti veel) kommenteeri?

Kahe nädala pärast läheb riik osalt üle elektroonilisele toimikusüsteemile, mis pikemas perspektiivis annab ka kodanikule ligipääsu oma väärteoregistrile.

Justiitsministeeriumi infosüsteemide ja tööprotsesside talituse juhataja Karl Laasi selgituste kohaselt on e-toimik menetlusasutuste ühtne infosüsteem, mille kaudu saavad nii politsei, kohtud kui ka prokuratuur vahetada omavahel eri menetluste raames kogutavat informatsiooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tavakodanikule loob aga e-toimiku süsteem lisamugavust juba aasta lõpus, kui tekib võimalus saada ülevaade oma kehtivatest liikluskaristustest ja maksmata väärteoasjadest.

Loe veel... (1496 baiti veel) kommenteeri?

Valitsus kiitis täna heaks Justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis liidab õiguskaitse valdkonna infosüsteemid ühtselt toimivaks tervikuks.

Justiitsministeeriumi nõuniku Markko Künnapu sõnul luuakse õiguskaitseasutuste ühise integreeritud e-toimiku menetlemise infosüsteem vastavalt Vabariigi Valitsuse 2005. aasta otsusele.

„Eelnõuga luuakse õiguslik alus e-toimiku süsteemi esimese etapi rakendamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses käesoleva aasta juulis,“ selgitas Künnapu.

Loe veel... (1204 baiti veel) kommenteeri?

Rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõu järgi tõuseks järgmise aasta algusest kordades kallite firmaautode erakasutuselt nõutav käibemaksusumma.

Endiselt tuleks käibemaksuseaduse muudatuse kehtima hakkamisel maksta firmadel 2000-kroonise fikseeritud piirmäära pealt tulu- ja sotsiaalmaksu, kuid käibemaksu osas tuleks hakata arvestama reaalseid kulusid.

Kogukulu leidmiseks tuleb liita kokku sõiduki sisendkäibemaks nii ostult kui ülalpidamiskuludelt. Põhivara omatarve kuulub maksustamisele kuni korrigeerimisperioodi lõpuni ehk viis aastat alates asja kasutusele võtust, seega võib ostult tasutud käibemaksu summa jagada 60 kuuga, et leida kuine summa.

Loe veel... (3385 baiti veel) 1 Kommentaar

Oli aeg, kui me armastasime endist rääkida, et teeme Nõukogude Liidule juba ära ainuüksi seetõttu, et püüame täita vene seadusi saksa täpsusega.
Peale vabaduse taaskordset kättesaamist on tekkinud uus häda - me püüame "nutikamad" olla kui seda isegi Brüssel nõuab.

Ja nii on tekkinud olukord, kus me ei püüagi ära kasutada oma eelist ja sotsiaalset kogemust nagu ka rahvuslikku eripära vaid genereerime järjest uusi akte, mis ühiskonnas kasu asemel hoopis segadust tekitavad.

On kord targemad öelnud, et seaduse eesmärk pole iga pisisuhte reguleerimine, vaid üldiste suuniste andmine. Muu aga võiks rohkem jääda moraali kontrollida ja pealegi on meil olemas eluaegsed kohtunikud, kes vajadusel suudavad terad sõkaldest eristada ning kurikaelale öelda - see ei olnud õige, mis sa tegid.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Mirjam Rannula: Avalik huvi ja uudishimu - Esmaspäev, Veebruar 18, 2008

Ülle Madise: andmekaitseseadust tuleb tõlgendada arukalt - Kolmapäev, Veebruar 06, 2008

Sünnipäev ja nimi ei ole delikaatsed isikuandmed - Esmaspäev, Jaanuar 28, 2008

Valeandmetega surmakuulutus toob kaasa vääteomenetluse - Kolmapäev, Jaanuar 09, 2008

Nalja rohkem kui rubla eest - Esmaspäev, Detsember 10, 2007

Uus seadus kasvatas vargusi 50% [täiendatud 11:09] - Neljapäev, November 08, 2007

Pretensioon Marina Suhnjova artiklile „Korteriomand autole?” - Reede, November 02, 2007

Parkimistrahv aegub kiiresti - Teisipäev, August 14, 2007

Pättidel elu üha parem - Reede, August 10, 2007

Õigusteooria: pätt peab teadma, et karistus on möödapääsmatu. Meil nii ei ole. - Kolmapäev, Juuli 11, 2007

Meie seadused ei suuda pätti karistada, seetõttu on õiguskuulekus ebatervislik nähe. - Neljapäev, Juuni 28, 2007

Jälle tegeletakse absurdiga - Neljapäev, Oktoober 26, 2006

Pööningute väljaehitamise teelt kaob oluline takistus - Kolmapäev, Jaanuar 11, 2006

Ministeerium muretseb seadustekstide keele pärast - Neljapäev, Detsember 22, 2005

Kohtuotsus piiras ajalehtede pildikasutust - Kolmapäev, Märts 23, 2005

Loe veel... (6483 baiti veel) kommenteeri?

Hiinlaste tuntud ütlemine, et pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi et hiiri püüaks on üsna paslik väljaütlemiseks ka olukorras, kus riigiisad vaidlevad abielude staatuse, perekonnaseaduse ja muu kaasneva üle.

Rääkides riigile olulistest asjadest, peaks küsima, kas riigile on perekond oluline? Mis eesmärk on abielu regulatsioonil? Kui riigi jaoks on oluline kaitsta perekonda kui sellist, siis pole ju absoluutselt oluline, kas tegemist on nn vabaabieluga või registreeritud abieluga. Ja vastupidi - kui riigi jaoks on oluline vaid registreerimise fakt, siis oleks ka arusaadav olukord, kus püütakse seaduslike sunnivahenditega inimesi loobuda vabaabielulisusest.

Kuigi ma personaalselt ei oma andmeid vabaabielude arvu osas Eestis, kuid erinevaid statistilisi andmeid on kogutud varasemalt nagu ka küsitlusi, mis seda selgitama peaks. On ka väiteid, et tänapäeva noorem apõlvkonna (vanuses 20 - 40) seas on vabaabielude arv isegi suisa 60% lähedal.
Üks asi on aga kindlalt klaar - tendents vabaabielude arvu suurenemisele on selge.
Märge: Kliki kanendele artiklitele:

EPL JUHTKIRI: Abielus, kuid lahus - Laupäev, September 15, 2007

Perekonnaseadus kütab kirgi - eile, täna ja ka varasemalt ... - Kolmapäev, September 12, 2007

Lang alustas hoogsalt võimuleppe täitmist - Teisipäev, Aprill 10, 2007

Uus seadus ei kaitseks vabaabielupaari - Kolmapäev, Jaanuar 25, 2006

Vabaabielu jänkide seas aina menukam - Neljapäev, Juuli 21, 2005

Loe veel... (6343 baiti veel) 4 Kommetaare

Viru ringkonnakohus likvideeritakse alates oktoobrikuust ja Viru maakohus tuleb Tartu Ringkonnakohtu alluvusse, näeb ette täna riigikogus vastu võetav kohtute seaduse muudatus.

Justiitsministeeriumi kinnitusel suletakse kohus ebaefektiivsuse tõttu, kuid kohtunike hinnangul tuleks nii olulist likvideerimist arutada ka kohtunike täiskoguga, vahendasid "Terevisiooni" uudised.

Justiitsministeeriumi hinnangul läheb tulenevalt koormuse erinevusest ühe asja lahendamine Viru ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna ringkonnakohtus. Ka on Viru ringkonnakohtus suurem lahendamata tsiviilasjade arv kui suurema töökoormusega Tallinna ringkonnakohtus.

Loe veel... (464 baiti veel) 1 Kommentaar

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. veebruaril algatatud elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE), millega soovitakse muuta Riigikogu pädevusse kuuluvate strateegiliste arengukavade menetlemise korda ning lisada selliste arengukavade hulka elamumajanduse valdkonda reguleeriv arengukava. Vastavalt riigieelarve seadusele on strateegiline arengukava arenguvisioone, eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ning hinnangulisi ressursse kajastav dokument. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

1 Kommentaar

Tänasest alustavad tegevust tööinspektsiooni neli regionaalset inspektsiooni senise 14 maakondliku asemel.

Tööinspektsiooni sõnul tagavad muudatused selle, et järelevalve on igas piirkonnas ühtlane ning ettevõtteid koheldakse samadel alustel, vahendasid Terevisiooni uudised.

Ümberkorralduste kohaselt asub nüüd Tallinnas Põhja inspektsiooni, Tartus Lõuna inspektsiooni, Jõhvis Ida inspektsiooni ja Pärnus Lääne inspektsiooni keskus.

Loe veel... (371 baiti veel) 2 Kommetaare

Parteitu Indrek Tederi valimisega õiguskantsleriks veab Reformierakonnal kõvasti - eelnevalt sai valitsuspartei lahti Allar Jõksist, kes õiguskantslerina tikkus poliitikuid kimbutama.

President Toomas Hendrik Ilvesel ei olnud Jõksi asemel head uut kandidaati kohe võtta. Eesti juuratippe riigipea isiklikult väga hästi ei tunne. Ta konsulteeris riigikohtu esimehe Märt Raskiga. Seetõttu polegi ime, et õiguskantsleriks on saamas Indrek Teder, Raski endine kolleeg ja äripartner ühisest advokaadibüroost, kirjutab Eesti Ekspress.

Rask oli Reformierakonna tipptegelane. Teder on aastate eest aidanud hädast välja kaks kõva oravaparteilast: partei omaaegse esimehe Siim Kallase ja peasekretär Heiki Kranichi.

Loe veel... (346 baiti veel) 2 Kommetaare

Peaminister Andrus Ansip ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et töölepinguseaduse eelnõu ei ole töötajatevaenulik ning selles väljendub Reformierakonna poliitiline tahe muuta tööjõuturg paindlikuks.

Riigikogu liikmete küsimustele vastates ütles Ansip, et kui see eelnõu on töötajate vaenulik, siis on seda ka Põhjamaade ja enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide töötururegulatsioonid.

Ansip soovitas töösuhte alustamise lihtsustamiseks suunata töötajaid täiend- või ümberõppesse. Peaministri arvates annab haridus igale inimesele vabaduse ning haritud töötaja on märksa tootlikum.

Loe veel... (717 baiti veel) 2 Kommetaare

Riigikogu otsustas täna üksmeelselt toetada õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekut keelata Riigikogu saadikute kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukokku.

"Ma ei soovi alustada diskussiooni selle üle, kas Riigikogu liikmed on asjatundjad või mitte. Oluline on, et mitte ükski seadus ei näe ette Riigikogu liikme poolt järelevalve teostamist äriühingu nõukogus. Pidevalt korratakse vajadust suurendada Riigikogu-poolset, see tähendab rahvavõimu poolset järelevalvet. Seda kummalisem tundub rahvavõimu esindajate jätkuv nimetamine nõukogusse," kõneles Jõks täna Riigikogu ees.

Jõksi sõnul on Põhiseadusega kooskõla saavutamiseks teoreetiliselt kaks võimalust. Esimene neist oleks täielik keeld. Teine lahendus, mille kohaselt Riigikogu nimetab ise riigi äriühingute nõukogu liikmed, eeldaks õiguskantsleri arvates põhjalikku analüüsi ja erinevate õigusharude vaheliste ületamatute vastuolude ületamist.

Loe veel... (664 baiti veel) 2 Kommetaare

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi kirjutavad aripaev.ee-le saadetud kommentaaris, et ettevõtete tulumaksusüsteem peab de facto säilima.

Järgneb saadetud kommentaar.

Kolmapäevane Äripäev kuulutas esikaanel, et Eesti pidavat euroliitu kavaldama ja selle kiuste maksusüsteemi säilitama. Selle juures on kummaline, et ühe endise audiitori ja ühe (Rootsi) pankuri arvamust serveeritakse kui ettevõtjate ja audiitorite arvamust. Püüdes spekuleerida ja ette aimata Euroopa Komisjoni või teiste liikmesriikide käitumist, on aga ära unustatud Eesti riigi ning ettevõtjate huvid – jääda riikide ja majanduste vahelises konkurentsis võitjate poolele. Eesti maksusüsteem ei ole kindlasti kellegi kiuste ega kavaldamiseks loodud, ka plaanitud seadusemuudatused pole silmapete.

Juba ELiga liitudes oli ju selge, et oleme võtnud üleminekuaja ja kohustuse viia oma ettevõtete tulumaksusüsteem kooskõlla ema-tütarühingu direktiivi ja Euroopa Kohtu lahenditega. Uue seaduseelnõuga seda ka sisuliselt tehakse – täidetakse ema-tütarühingu direktiivi põhinõue vältida topeltmaksustamist. Selleni jõudmiseks on aastaid diskuteeritud, analüüsitud ja kritiseeritud. Kaasatud on olnud nii kohalikud kui ka rahvusvahelised eksperdid. Argumenteeritud dialoogis on sõelale jäänud üks lahendusvariant (esialgsest kaheksast) ning selle kohta on valitsus teinud ka juba juunikuus põhimõttelise otsuse. Selles dialoogis nõrgemate argumentidega esinenud härrad on aga ka pärast otsuse tegemist veendunud, et vürtsitades oma seisukohti õuduslugudega kohe-kohe saabuvast hagist saab asjade käiku veel muuta. Muuta suunas, mis tagab mundriau ja välisomanike riiklikud huvid.

Loe veel... (1543 baiti veel) 5 Kommetaare

Eesti Tööandjate Keskliit edastas peaminister Andrus Ansipile pöördumise, milles avaldab muret 2007. aasta teisel poolel toimunud kiire majanduslanguse üle.

“Me kutsume valitsusliitu üles tähelepanelikkusele ning loodame, et tarvitusele võetakse ennetusabinõud võimaliku majanduskriisi mõjude vähendamiseks,” teatavad tööandjad oma kirjas.

“Kindlasti pole ettevõtjate eesmärgiks paanika külvamine ühiskonnas, kuid me ei saa ka vaikides pealt vaadata, kui ilmselgeid ohumärke eiratakse,” kommenteeris pöördumise koostamise ajendit keskliidu juht Tarmo Kriis.
Märge: “Juba enam kui kaks aastat on majanduskasvu tempo Eestis olnud kõrgem pikema perioodi omast, mis arvestades Eesti demograafilist olukorda on reaalselt kuni 7% aastas. Oleme arvamusel, et riigieelarve koostamisel on lähtutud liiga optimistlikust hinnangust majanduse kasvutempo ja seega ka tulude laekumise osas. Kui rahandusministeeriumi suvine prognoos näeb 2008.a. ette üle 7,3% majanduskasvu, siis enamus autoriteetseid finantsanalüütikuid näevad juba täna majanduskasvu potentsiaali oluliselt väiksemana — kuni 3 protsendipunkti võrreldes rahandusministeeriumi suvise prognoosiga,” kirjutatakse pöördumises.

Loe veel... (366 baiti veel) 17 Kommetaare

Keskkonnaministeeriumis valmib seaduseelnõu, millega antakse riigile õigus kontrollida omavalitsuste kehtestatud veehindu ning teha vajadusel ettekirjutusi nende muutmiseks.

Riigikontroll juhtis juunis valminud auditis valitsuse tähelepanu tõigale, et praegu ei suuda Eesti täita Euroopa Liidu (EL) ees võetud kohustust tagada aastaks 2010 kõigis asulates reovee puhastamine. Seetõttu võib EL algatada Eesti vastu rikkumismenetluse.

Riigikontrolli hinnangul ei suudeta reoveekäitlust maapiirkondades ka ELi abifondide toel korraldada, sest vee- ja kanalisatsioonihinna määramisel ei arvestata kõiki kulusid. Selle peamise põhjusena nägi riigikontroll omavalitsuste soovimatust võtta vastu ebapopulaarseid otsuseid.

Loe veel... (1340 baiti veel) 10 Kommetaare

Pärast erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamise taotlemise lõppu 2. juulil oli kokku esitatud 53 644 avaldust, millega taotleti hüvitist 214 miljoni krooni ulatuses. Tähtajaks jäi esitamata 30 968 avaldust 182 miljoni krooni eest.

Füüsilised isikud esitasid 53 577 ja juriidilised isikud 67 avaldust, teatas rahandusministeerium.

Kui avaldus jäi tähtajaks esitamata mõjuvatel põhjustel, võib rahandusministrilt taotleda võimalust EVPde hüvitamiseks pärast tähtaja möödumist. Mõjuvaks põhjuseks loetakse pärimisõiguse tekkimisega seonduvaid asjaolusid, Eestist eemal viibimist avalduse esitamise tähtaja jooksul, rasket haigust, õnnetusjuhtumit või muid olulisi põhjuseid, mis takistasid avalduse õigeaegset esitamist. Mõjuv põhjus peab olema tõendatud.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Tallinn piirab K-korterite suurust - Kolmapäev, Juuni 06, 2007

Erastamisväärtpaberite kasutusaeg lõppes - Kolmapäev, Jaanuar 03, 2007

EVP-sid saab kasutada veel kümme päeva - Reede, Detsember 22, 2006

Nõukogudeaegne jäänuk EVP kaob - Neljapäev, November 23, 2006

Sel aastal lõpeb EVP-de kasutamisaeg - Teisipäev, September 12, 2006

Valitsus kiitis heaks "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega
seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu. - Teisipäev, November 22, 2005

EVP-de aeg saab otsa - Kolmapäev, Oktoober 12, 2005

Loe veel... (1174 baiti veel) 13 Kommetaare

Eksperdid kiidavad valikut, kuid näevad võimalust, et see ei meeldi Euroopale.

Valitsus otsustas oma eilsel kabinetiistungil kiita heaks ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse jätkumise pärast 2009. aastat enam-vähem praegu kehtivatel tingimustel.

Selgitades valitsuse otsust, ütles rahandusminister Ivari Padar, et valitsuse kava tagab Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi vastavuse Euroopa tingimustele. “Me oleme seda teemat väga põhjalikult analüüsinud ja arutanud ning jõudnud lahenduseni, mis lubab säilitada meie süsteemi tugevad küljed: lihtsuse, läbipaistvuse ja ühetaolisuse ning investeeringute toetamise. Samas muudame mudelit nii, et on tagatud kooskõla Euroopa ema- ja tütarettevõtete direktiiviga,” ütles Padar.

Otsusega olid eriti rahul ettevõtjate esindajad, kes on valitsusele pidevalt rõhutanud, et nende huvides oleks praegusega võimalikult sarnase süsteemi edasikestmine. Kaubandus- ja tööstuskoja direktor Siim Raie ütles Päevalehele, et kavandatavad muudatused on vajalikud, et viia maksuseadused kooskõlla Euroopa Kohtu lahendite ning direktiividega. “Kuid valitsuse otsus variandi kasuks, mis säilitab praegusele süsteemile lähedase korra, on kindlasti positiivne ettevõtjate jaoks,” lisas ta.

Loe veel... (1822 baiti veel) 13 Kommetaare

Vastavalt valitsuse otsusele on 29. juuni viimane päev 26.- 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamise taotlemiseks. Seni on hüvitatud 9 miljoni krooni eest kahjusid.

”Et tähtajani on jäänud loetud päevad, paneme kõigile kahju kannatanutele südamele taotlus hiljemalt reedeks esitada,” ütles rahandusministeeriumi asekantsler Anneli Susi Persidski. Taotlusi saab esitada nii kindlustusseltsidele kui ka rahandusministeeriumile, teatab ministeeriumi kommunikatsiooniosakond.

Rahandusministeeriumisse oli tänahommikuse seisuga laekunud 190 kahjutoimikut, millest hetkel on menetletud 155. Komisjoni otsuste alusel on hüvitatud 9 001 690 krooni.
Märge: Et protsess sujuks tõrgeteta, palub rahandusministeerium kõigil taotlejatel veenduda, et nende poolt esitatavad materjalid on kooskõlas nõuetega, mis on
esitatud aadressil http://www.fin.ee/?id=77414. Lisainfot hüvitamise kohta saab telefonil 611 30 77.

Loe veel... (1100 baiti veel) 10 Kommetaare

Kuus Eesti juhtivat sotsiaalteadlast esitlesid rahvastikuministri büroo ja Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel valminud uuringut aprillikriisi kohta, mis nende hinnangul tõi küll valusalt välja Eesti nõrgad kohad, kuid pakub samas värskeid ideid ja võimalusi edasiminekuks.

Uuringu koostasid professor Raivo Vetiku juhtimisel sotsiaalteadlased Mati Heidmets, Martin Ehala, Rein Ruutsoo, Aleksander Pulver ja Leif Kalev, kes jõudsid järeldusele, et Eesti ühiskonnas püsib 20. sajandi olulistes ajalooküsimustes rahvuspõhine vastandumine, kirjutab Postimees Online.

Lisaks näitas aprilli lõpus puhkenud kriis, et üksmeel eestivenelaste rolli ja staatuse kohta siinses ühiskonnas puudub.
Märge: Sündmuste areng näitas uuringu järgi kujundlikult, et Venemaa on aktiivselt huvitatud pingete suurenemisest Eestis ning toetab vastandumist enda käsutuses olevate vahenditega.

Loe veel... (304 baiti veel) 18 Kommetaare

Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimane päev 26.-28. aprillil vene šovinistide poolt korraldatud ning Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamise taotlemiseks on 29. juuni.

Samuti otsustas valitsus, et kahjude hüvitamise korda täiendatakse sättega, mis ei luba kahjusid hüvitada inimestele, kes aprillirahutustes osalesid ja kelle kohta on olemas vastav jõustunud väärteo- või kriminaalasja lahend, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Tänaseks on 60 taotlejale välja makstud 5,1 miljonit krooni, seitse taotlust on jäetud rahuldamata. Komisjonis on läbivaatamisel ja otsustamisel 48 taotlust. Kokku on rahandusministeeriumisse praeguseks laekunud 115 kahjukäsitlejate poolt kontrollitud toimikut.
Märge: Rahandusministeerium palub kõigil taotlejatel veenduda, et nende poolt esitatavad materjalid on kooskõlas nõuetega, mis on esitatud aadressil
http://www.fin.ee/?id=77414.

Loe veel... (1212 baiti veel) 11 Kommetaare

1. juulil tõstetakse riiklike pensionide baasosa 250 krooni võrra. Selle tulemusel suureneb ka nende vanaduspensionäride arv, kelle pension ületab 3000 krooni.

Tuletame meelde, et kuni 3000-kroonine pension on maksuvaba, seda summat ületav osa aga kuulub tulumaksustamisele. Näiteks kui pension on 3200 krooni, siis 200 kroonilt peetakse kinni tulumaksu 22% ehk 44 krooni, teatas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja.

Sotsiaalkindlustusamet juhib tähelepanu, et maksuvabale pensionile lisaks on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus üldisele maksuvabale tulule, mis käesoleval aastal on 2000 krooni kuus.

Loe veel... (960 baiti veel) 30 Kommetaare

Täna toimunud nõupidamisel analüüsisid siseministeeriumi, politseiameti ja prefektuuride juhid liiklusõnnetuste statistikat ning siseminister tegi otsuse, et liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamiseks tuleb alustada politsei jõulisest reageerimisest.

„Liiklusõnnetustes hukkunute arv näitab kasvutendentsi. Kui eelmise aasta esimese viie kuuga oli liikluses hukkunuid 51, siis käesoleval aastal on juba tänaseks see arv tõusnud 61 inimeseni. Sellisele surmarallile peab politsei jõuliselt reageerima,“ ütles siseminister Jüri Pihl ministeeriumi pressinõuniku teatel.

Peamised liiklusõnnetuses hukkumise põhjused on liiga suur kiirus ning kinnitamata turvavöö.
Märge: Politseiamet esitab siseministeeriumile ülevaate rakendatud meetmete tulemustest juulis.

Loe veel... (453 baiti veel) 30 Kommetaare

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland on jätkuvalt veendumusel, et Eestis näidatavad vaenulikud Vene telekanalid tuleks eetrist maha võtta.

„Me peame hakkama vastu meediarelvale ja konkreetselt lõpetama Eesti territooriumil vaenu külvavate programmide näitamise. Meil on selleks ka piisav seaduslik baas alates Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsioonist, millega Venemaa ei ole liitunud, ja lõpetades elektroonilise side seadusega,” kirjutab Ojuland Eesti Päevalehes.

„Kellelgi ei ole midagi tasakaalustatud saadete vastu, rääkimata vene filmidest, mida armastavad ka väga paljud eestlased, olgu siis põhjuseks noorpõlvenostalgia või lihtsalt kõrge kunsti hindamine,” kirjutab Ojuland, kui kinnitab vajadust vaenu õhutavad kanalid Eestis sulgeda.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

• Ojuland: lõpp Vene TVpropagandale - Teisipäev, Mai 15, 2007


• Riigikogu seadustas e-valimised - Neljapäev, Mai 12, 2005


• Mis sitasti, see uuesti ... - Teisipäev, Märts 22, 2005

Loe veel... (1239 baiti veel) 35 Kommetaare

Valitsuse koalitsioonilepinguski seisev uus töölepinguseadus peaks tööandjatele lihtsamaks muutma nii koondamise kui uute töökohtade loomise.

Senine töölepingu seadus pärineb aastast 1992, mil Eesti ettevõtlusmaastik oli praegusest sootuks erinev, kirjutab Postimees.

Loe veel... (441 baiti veel) 27 Kommetaare

Täna hommikul kell 8. pidas valitsus erakorralise istungi, millel saadeti parlamendile vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu kohaselt pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi nelja kalendrikuu ehk 120 päeva võrra, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Seni kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt määratakse vanemahüvitis 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest.

Loe veel... (786 baiti veel) 23 Kommetaare

Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel võib Eesti end lahti haakida Vene elektrivõrgust, tehniliselt ei saa see aga juhtuda enne viit aastat.

Tehniliseks eelduseks on piisav hulk elektrikaableid, mis ühendaks Balti riigid Kesk- ja Põhja-Euroopaga, kirjutab Postimees Online.

Balti riigid Põhjamaadega ühendanud Soome-Eesti merekaabel Estlink valmis mullu, sellele lisandub lähiaastail teine samasugune. Kriitiliseks küsimuseks on elektrikaabel Leedu-Poola piiril, mis ei valmi enne 2012. aastat.

Loe veel... (309 baiti veel) 23 Kommetaare

Põhiseaduskomisjon saatis kolmandale lugemisele 86 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE), mille eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana.

Komisjoni ettepaneku kohaselt on eelnõu kolmandal lugemisel teisipäeval 20. veebruaril. Komisjon määras samuti eelnõu vastuvõtmise viisi, otsustades põhiseaduse muutmise Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt.

Põhiseaduskomisjon kaalus täna oma istungil ka võimalust võtta eelnõu vastu kiireloomulisena, milleks oleks vaja Riigikogu neljaviiendikuline hääleenamus, kuid komisjoni enamus pooldas eelnõu vastuvõtmist kahe järjestikuse koosseisu poolt.

Loe veel... (736 baiti veel) 25 Kommetaare

Valitsus kehtestas tunnipalga alammääraks 21 krooni 50 senti ning kuupalga alammääraks täistööaja korral 3600 krooni.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid 20. detsembril 2006. a kokkuleppe, et alates 1. jaanuarist 2007. aastal on tunnipalga alammäär 21 krooni 50 senti ja kuupalga alammäär täistööaja korral 3600 krooni.

Keskliidud sõlmisid 30. augustil 2001. a kokkuleppe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta, mille kohaselt osapooled sõlmivad igaks kalendriaastaks alampalga kokkuleppe.
Märge: Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

14 Kommetaare

Alates 1. jaanuarist 2007 tehakse Internetis kõigile tasuta kättesaadavaks äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste kehtivad registrikaardi andmed.

Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on kasutajatel edaspidi võimalik teenustasu maksmata vaadata ja teha ise registrikaardi väljatrükke Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) poolt pakutava veebipõhise päringusüsteemi kaudu.

"Sealt saab näiteks vaadata, kes on ettevõtte allkirjaõiguslikud isikud," tõi Peep näite infost, mida võimalik registrikaardilt leida.

Loe veel... (1264 baiti veel) 40 Kommetaare

Valitsus kiitis neljapäeval heaks siseministeeriumi ettepaneku luua kaks üleriigilist registrit: DNA register ja sõrmejälgede register.

Riiklike registrite asutamise eesmärk on seaduse alusel kogutud DNA analüüside ja sõrmejälgede registrisse kandmine; isikute, tundmatute surnukehade ja teadmata kadunud isikute identifitseerimine ning sündmuskohtade seostamine bioloogiliste jälgede DNA või sõrmejälgede alusel, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

„Mõlema registri peamine eesmärk on kaasa aidata kuritegude kiiremale ja täpsemale väljaselgitamisele,” ütles siseminister Kalle Laanet. „Praegu on olemas politseisisene andmekogu. Riiklike andmebaaside loomisega ühendatakse uurimisasutuste info, et tõhustada seoste leidmist kuritegude ja kuriteos kahtlustatavate vahel.”
Märge: Registris olevad andmed ei kuulu avalikustamisele. Kõikidest registri kasutamisest jäävad alles jäljed logifailidena. Samuti teostab järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse, sealhulgas turvalisuse üle andmekaitse inspektsioon.

Loe veel... (1068 baiti veel) 31 Kommetaare

Eesti esinduste ees Venemaal toimunud protestiaktsioonid ja riigilippude põletamine viisid Eesti ametivõimud nii kaugele, et välisministeerium esitas Venemaale diplomaatilise noodi.

“Tegime esmaspäevase intsidendi kohta Moskva saatkonna juures noodi, kuna pikett saatkonna juures ületas üldtunnustatud piirid,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste Eesti Päevalehele.

Esmaspäeval Eesti riigilippude põletamisega ja SS-mundris sõjaväelase nuku ülespoomisega alguse saanud piketid jätkusid ka teisipäeval.

Loe veel... (439 baiti veel) 17 Kommetaare

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Ametlike Teadaannetega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (997 SE) teise lugemise. Eelnõu algatamise vajadus on tingitud sellest, et alates 1. jaanuarist 2007 hakkab ametlike teadaannete väljaandmist korraldama justiitsministri valitsemisala asutus – Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Peamiseks põhjuseks, miks ametlike teadaannete väljaandmine riigikantselei poolt üle antakse, on asjaolu, et enamuse teadetest - kohtuteated, kinnistamisteated, täitmisteated jms - tuleb justiitsministeeriumi haldushalast. Seadusmuudatus võimaldab lisaks teadaannete infotehnoloogilisele kaasajastamisele sidustada seda ka kohturegistrite poolt peetavate registrite infosüsteemidega, samuti kohtu infosüsteemiga ja täiturite infosüsteemiga. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele, mis on kavandatud neljapäevale, 23. novembrile.

Riigikogu lõpetas ka valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on muuta rahvakohtunike nimetamise protsess paindlikumaks ning sätestada uus kohtunike tasustamise kord. Eelnõu kohaselt kehtestab rahvakohtuniku tasu suuruse ja maksmise korra justiitsminister oma määrusega.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks” eelnõu (1021 OE). Ettepaneku eelnõu tagasi lükata tegi Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Hääletustulemus: 48 poolt, 25 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu pressitalitus

18 Kommetaare

Valitsus otsustas saata täpsustamise järel Riigikogule arutamiseks pakendiseaduse japakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse seadus kooskõlla EL parlamendi ja nõukogu õigusaktidega. Eelnõuga täpsustatakse pakendi mõistet, pakendiettevõtjate kohustusi pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel, selgitatakse pakendijäätmete taaskasutamise määra ja selle arvutamist ning järelvalve korraldamist pakendiseaduse täitmise üle. Järelvalve teostajate loetelusse lisatakse linna- ja vallavalitsus ning maksu- ja tolliamet.

Valitsus nõustus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud elektriohutusseaduse eelnõuga, millega täpsustatakse elektriseadmete ja -paigaldistega seotud regulatsiooni. Eelnõu eesmärgiks on elektriohutuse tõhusam tagamine, selletõttu soovitakse muu hulgas täpsustada ka valdkonna tehnilise kontrolli korda. Eelnõu saadetakse vastavalt kehtestatud korrale edasi Riigikogule.

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogule arutamiseks piirivalveteenistuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse piirivalveteenistus ja juba olemasoleva piirivalveteenistuse aluste muutmine eraldi seaduses. Eraldi seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud piirivalve tegevuse ümberkorraldamisest seoses Eesti liikmelisusega Euroopa Liidus ja NATO-s ning sellega kaasnenud muutustest riigi julgeolekustrateegiates. Hetkel reguleerivad piirivalveteenistust väga üldiselt piirivalveseadus ja kaitseväeteenistuse seadus.

Loe veel... (1254 baiti veel) 25 Kommetaare

Möödunud nädalal võeti Riigikogu poolt vastu Ametlike Teadaannetega(AT) seonduvate seaduste muutmise seadus, mille kohaselt hakkab alates 1. jaanuarist 2007 Ametlike Teadaannete väljaandmist korraldama Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

"Kuna suurima osa Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetest moodustavad kohtuteated, kinnistamisteated, täitmisteated ja need tulevad nagunii Justiitsministeeriumi haldusalast, siis on otstarbekam kui Ametlikke Teadaandeid arendatakse ka infotehnoloogiliselt siin," selgitas justiitsministeeriumi kohtute asekantsler Margus Sarapuu.

Sarapuu sõnul on see muudatus väga oluline, sest võimaldab lisaks AT infotehnoloogilisele kaasajastamisele sidustada seda kohturegistrite poolt peetavate registrite infosüsteemidega ja samuti kohtute infosüsteemiga.

Loe veel... (514 baiti veel) 13 Kommetaare

Valitsus otsustas saata täpsustamise järel Riigikogule arutamiseks pakendiseaduse japakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse seadus kooskõlla EL parlamendi ja nõukogu õigusaktidega. Eelnõuga täpsustatakse pakendi mõistet, pakendiettevõtjate kohustusi pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel, selgitatakse pakendijäätmete taaskasutamise määra ja selle arvutamist ning järelvalve korraldamist pakendiseaduse täitmise üle. Järelvalve teostajate loetelusse lisatakse linna- ja vallavalitsus ning maksu- ja tolliamet.
*
Valitsus nõustus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud elektriohutusseaduse eelnõuga, millega täpsustatakse elektriseadmete ja -paigaldistega seotud regulatsiooni. Eelnõu eesmärgiks on elektriohutuse tõhusam tagamine, selletõttu soovitakse muu hulgas täpsustada ka valdkonna tehnilise kontrolli korda. Eelnõu saadetakse vastavalt kehtestatud korrale edasi Riigikogule.
*
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogule arutamiseks piirivalveteenistuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse piirivalveteenistus ja juba olemasoleva piirivalveteenistuse aluste muutmine eraldi seaduses. Eraldi seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud piirivalve tegevuse ümberkorraldamisest seoses Eesti liikmelisusega Euroopa Liidus ja NATO-s ning sellega kaasnenud muutustest riigi julgeolekustrateegiates. Hetkel reguleerivad piirivalveteenistust väga üldiselt piirivalveseadus ja kaitseväeteenistuse seadus.
Märge: Loe lähemalt Vabariigi Valitsuse istungil toimunu kohta:
http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=7706

Loe veel... (1254 baiti veel) 51 Kommetaare

Plaani järgi arutab homme valitsuskabinet uut ettevõtete tulumaksu süsteemi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahandusministri pooldatav mudel, kus ettevõtete tulu maksustataks 10%-lise maksumääraga olenemata sellest, kas kasum on jaotatud või mitte, on teeninud Eesti kaubandus-tööstuskojalt ning tööandjate keskliidult terava kriitika.

“Meie hinnangul vähendaks tulumaksusüsteemi muutmine oluliselt Eesti konkurentsieeliseid võrreldes teiste ELi riikidega ning mõjuks halvavalt majanduse arengule,” seisab nende ühises valitsusele tehtud pöördumises.

Loe veel... (1190 baiti veel) 22 Kommetaare

Valitsus toetas liikluskindlustuse seaduse muudatusi, mille eesmärgiks on lihtsustada nende vanade autode kogujate ja maainimeste elu, kes kasutavad oma sõidukeid harva või ei sõida nendega mitme aasta jooksul üldse.

Seadusemuudatuse kohaselt on kindlustusandjal õigus leping üles öelda, kui leping on olnud maksevaba 24 kuud järjest (kehtiva seaduse kohaselt 12 kuud järjest).

Sel juhul peaks autoomanik kord kahe aasta jooksul sõlmima uue tavalepingu.

Delfi.ee

20 Kommetaare

Valitsus otsustas toetada pühade ja tähtpäevade seaduse eelnõu, mis teeks 22. septembri leinapäevaks.

Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekul tuleb 22. septembril 1944. aastal toimunud Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist seaduse tasemel leinapäevana teadvustada ning sätestada 22. september Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevana, mis oleks ühtlasi ka leinapäev.

Sel päeval oleks keelatud korraldada ka leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.

Loe veel... (871 baiti veel) 9 Kommetaare

Kui makromajanduse eest vastutajate soovunelm täituks, läheks laenu abil kodu rajamine kallimaks. Valitsus tunnistab oma lähiaastate tööplaanis, et riigile kallid maksusoodustused tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning osa neist tühistada.

Esimesena soovitab dokument loobuda eluasemelaenude intresside tagasimaksetest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Brüsselisse saadetav tegevuskava määrab, et Eesti maksusüsteemis peab olema võimalikult vähe igasuguseid erandeid. “Iga soodustuse puhul tuleb vaadata, kas see on proportsionaalne soovitava eesmärgiga ja vastab ühiskonna ootustele,” seisab seal.

Loe veel... (1076 baiti veel) 9 Kommetaare

Riik tahab lõpetada töötuskindlustushüvitise ja abiraha maksmise inimestele, kes lükkavad oma töötaoleku 21. nädalal tagasi neile pakutud alampalgaga ameti.

Töötu peab “mittesobiva töö” vastu võtma uue tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu järgi, mida riigikogu sotsiaalkomisjon sel nädalal arutab, kirjutab Eesti Päevaleht.

21. nädala piiri on enim kritiseerinud sotsid, kes taotlevad oma parandusettepanekutega valitsuse esitatud teksti ringitegemist. Jarno Lauri hinnangul annab eelnõu küll õiguse saada 270 päeva töötu abiraha, kuid samas sunnib teda alates 147. päevast nõustuma igasuguse tööga. Vastasel korral kaotab ta töötu staatuse.

Loe veel... (1022 baiti veel) 20 Kommetaare

Valitsus kiitis heaks "Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse" eelnõu.

Seaduseelnõuga kehtestatakse sisuliselt uus pagulaste seaduse redaktsioon. Eelnõu eesmärgiks on harmoneerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestada välismaalase ajutist kaitset puudutav regulatsioon.

Uudsena kehtestatakse ajutise kaitse regulatsioon, mis on siiani Eesti õiguskorras puudunud. Tegemist on erandliku menetlusega, mille eesmärgiks on anda massilise sissevoolu või eeldatava massilise sissevoolu korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalasele juhul, kui isik ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda.

Loe veel... (9055 baiti veel) 18 Kommetaare

Soome maksumaksjate keskliidu uuringu kohaselt lasub Eesti tööandjal üks suuremaid sotsiaalmaksukohustusi, samas töövõtja maksukoorem on üks madalamaid.

Soome maksumaksjate keskliidu tehtud uuringust selgus, et võrreldud 18 riigi seas oli Eesti tööandja sotsiaalmaksukohustus neljandal kohal. Võrdluse aluseks võetud 30 600-eurose (477 360 krooni) aastapalgaga töötaja pealt peab Eesti tööandja maksma 33,5 protsenti sotsiaalmaksu. Kõrgeim sotsiaalmaksukohustus on Prantsusmaal, kus sama näitaja on 51,4 protsenti. Prantsusmaa sotsiaalmaks on 14,4 protsenti suurem kui Itaalias, mis oli teisel kohal.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro sõnul ei tohiks neid numbreid ületähtsustada, kuna need ei anna rahvusvahelisel tasandil õiget ülevaadet. “Näiteks Taanil on siin märgitud maksukoormuseks 1,4 protsenti, aga Taani finantseerib riiklikul tasandil sotsiaalseid asju, kuid teeb seda teisest maksudest,” põhjendas ta.

Loe veel... (951 baiti veel) 13 Kommetaare

Justiitsminister Rein Langi kavandatavas uues perekonnaseaduse eelnõus puudub ühisvara mõiste, ent abielu lõppedes on endiselt õigus poolele kooselu kestel omandatud varale.

Uue seaduse järgi oleks abikaasa ka abielu kestel tema soetatud vara ainuomanik, kirjutab Postimees. Kui seni jaotati ühisvara pooleks, siis plaanitava perekonnaseaduse järgi tasaarveldatakse vara juurdekasv.

Et abielu jooksul varakaks muutunud mees ei saaks oma naist rahatuna tänavale saata, on mõlemal abikaasal endiselt õigus poolele varast, mille nad mõlemad kokku on abielu jooksul omandanud.

Loe veel... (1045 baiti veel) 19 Kommetaare

Valitsus kiitis heaks justiitsminister Rein Langi tutvustatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse suhtes, millega kehtestatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Määrusel on kaks eesmärki:
- kehtestada Euroopa Liidu piires ühtne menetluskord väikenõuete menetlemiseks;
- kaotada eksekvatuurimenetlus selle menetluse tulemil tehtud kohtulahendite suhtes – so need lahendid oleksid muudes liikmesriikides automaatselt, ilma täiendava vahemenetluseta.

Loe veel... (458 baiti veel) 10 Kommetaare

Ehitusettevõtja peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teavitama tegevuse jätkamisest, muutumisest või lõpetamisest ning kinnitama andmete õigsust. Nii tagatakse majandustegevuse registri andmete õigsus.

Vastavalt kehtivale korrale on kõigil ehitusalal tegutsevail ettevõtjail kohustus kanda ennast majandustegevuse registrisse (MTR). Register loodi majandustegevuse registri seaduse kehtestamisega 15. aprillil 2004.

Alates jaanuarist hakkas kehtima ka majandustegevuse registri seaduse säte, mis kohustab majandustegevuse registris registreeritud ettevõtjaid teavitama oma tegevuse jätkamisest iga aasta 15. aprilliks.
Märge: On olnud juhuseid, kus ettevõtte kasutab vastutava spetsialisti registreerimisel nõuetele mitte­vastavat või vale isiku diplomit.

Loe veel... (1734 baiti veel) 9 Kommetaare

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on töös idee, mille teostumisel tabab autojuhte kohustus hoida autos helkurvesti ja see maanteel sõidukist väljudes selga panna.

Mitmes Euroopa riigs on helkurvestide kandmine ohutusabinõuna kohustuslik, kirjutab Eesti Päevaleht.

Idee eesmärk on, et autojuhid oleksid autost väljudes teistele liiklejatele paremini nähtavad. Juhid peaksid helkurvesti kandma asulatevälistel teedel autost väljudes.

Loe veel... (1270 baiti veel) 25 Kommetaare

Näljuta valitsust, siis kaovad kõik mõttetused, soovitas USA president Ronald Reagan ja langetas ameeriklaste maksukoormust. Eestis räägitakse samuti maksude alandamise vajalikkusest, üldine maksukoormus püsib aga stabiilne ning riigieelarve laekub üle.

Kui valitsusliit laguneb, siis tõenäoliselt tõmmatakse kriips peale ka tulumaksumäära vähendamisele. Sellest aastast on tulumaksumäär 24 protsenti. Esimesel kahel kuul laekus riigieelarvesse maksutulusid 800 miljonit krooni ehk 14 protsenti enam kui mullu. Eelarve kasvas 9 protsenti. Kui trend jätkub, laekub eelarve 2 miljardi krooniga üle ehk tulumaksumäära võiks juba praegu alandada 20 protsendile.

Poliitikud vaidlevad vastu. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ja keskerakondlane Heido Vitsur nimetasid ülelaekumise taolist prognoosimist rumaluseks, sest kaks kuud on liiga lühike aeg.

Loe veel... (582 baiti veel) 9 Kommetaare

Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse eelnõu (470 SE) teise lugemise. Muudatusettepanekute läbivaatamisel toetas Riigikogu ettepanekut heisata Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetele nii iseseisvuspäeval kui ka võidupühal ja taasiseseisvuspäeval. Samuti hääletati ettepaneku poolt arvata lipupäevade hulka 9. mai – Euroopa päev.

Valitsus kiitis heaks ja esitab Riigikogule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu koos kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.
Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse eelnõu eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

Seaduseelnõu on välja töötatud seoses vajadusega täiustada tööturuteenuste ja -toetuste pakkumise süsteemi ning täiendada tööotsingu nõudeid. See asendab jõustudes praegu kehtivat tööturuteenuse seadust ning töötu sotsiaalse kaitse seadust.

Loe veel... (12789 baiti veel) 9 Kommetaare

Valitsus ei toetanud riigikogu liikme Robert Lepiksoni algatatud seaduseelnõud, mis muuhulgas oleks lubanud pohmellis juhid rooli.

Lepikson on öelnud, et tema esitatud eelnõu mõte on muuta kolme seadust ja nii vähendada arvukaid kohtuvaidlusi, mis tulenevad ühese regulatsiooni puudumisest. Peale selle on eelnõu tema hinnangul lähemal õiglusele.

Lepiksoni sõnul on see väärarusaam, et eelnõu lubaks joodikud rooli. „Jama puha,” kirjutab ta. „Esiteks istub rooli igaüks ise. Teiseks — meditsiinilises mõistes ei ole alkoholisisaldus alla 0,5 promilli joove.”

Loe veel... (793 baiti veel) 7 Kommetaare

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetab ideed kuulutada 24. detsember vabaks päevaks, paljudes kristliku kultuuriga riikides on jõululaupäev juba praegu riigipühana kirjas.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas veebruaris seaduseelnõu, mis kehtestaks riigipühaks ajavahemiku jõululaupäevast kuni aasta lõpuni. Algataja nõusolekul jõuab seaduseelnõu riigikogu saali küll veidi muudetud kujul, nimelt taotletakse vaid 24. detsembri muutmist riigipühaks, sõnas Delfile põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest liige Evelyn Sepp.

Põhiseaduskomisjonis valitses jõululaupäeva pühaks kuulutamise osas täielik konsensus, sõnas Sepp. „On ju jõululaupäev eestlaste oluline päev, kus soovitakse olla pere keskel ja avaldada austust kadunukestele,” sõnas ta.

Loe veel... (277 baiti veel) 28 Kommetaare

Neljapäeval, 3. märtsil toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutati teede ja raudteede ehituse alla jäävate maade võõrandamisega seotud probleeme. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehti ülesandeks koostöös Justiitsministeeriumiga valmistada aprilli alguseks ette vajalikud seadusemuudatused, mis tagaks kinnisasja sundvõõrandamise reaalse toimimise.

Ministeeriumite ja Maanteeameti esindajad on teemat ühiselt arutanud ning jõudnud seisukohale, et kinnisasja sundvõõrandamist käsitlev seadusandlus ei võimalda piisavalt kiiret asjaajamist. Sellest johtuvalt võib kinnisasjade ostu ja sundvõõrandamisega kaasnev prognoosimatu ajakulu saada Euroopa Liidu kaasrahastamisel elluviidavate projektide puhul tõsiseks riskiks ja takistuseks.

Kinnisasjade sundvõõrandamist täna praktiliselt ei toimu. Näiteks pole põhimaanteede ehitamise ja hooldamisega tegelev Maanteeamet ühtegi sundvõõrandamist läbi viidud. Praktikas püütakse kinnisasja omandamiseks omanikuga kokkuleppele jõuda, millega võib kaasneda mitmeid ohte ja küsitavusi, samutipole tagatud protsessi läbipaistvus.

Loe veel... (868 baiti veel) 8 Kommetaare

Advokaadibüroo Aivar Pilv, kes pakub riigipoolset õigusabi tormikahjustuste tõttu tekkinud kahju hüvitamise asjades, pikendas avalduste vastuvõtmise tähtaega 1. maini.

Riigipoolse õigusabi andmise vajadus tormi läbi kannatanutele tekkis seoses väidetega, et kindlustusseltsid ei pruugi hüvitada kindlustusvõtjatele tormi tõttu tekkinud kahjusid. Olles tutvunud kindlustusseltside kahjukindlustuse tingimustega, on justiitsministeerium seisukohal, et enamuse seltside tingimuste kohaselt on tormi tõttu tekkinud veekahjude hüvitamine selgesõnaliselt ette nähtud, seega on võimalik kindlustusseltside keeldumine kahjusid hüvitada kohtus vaidlustada.

Riigi õigusabi saamise eelduseks on kindlustusseltsi keeldumine kahju hüvitamisest põhjusel, et üleujutust ei käsitleta tormikahjustusena. Riik ei osuta õigusabi juhul, kus kindlustusselts on keeldunud kahju hüvitamisest muudel põhjustel - näiteks ei ole kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustusseltsile õigeaegselt teatanud, on ise lepingutingimusi rikkunud vms.

Justiitsministeerium

6 Kommetaare

Valitsus otsustas neljapäeval toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud palgaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille järgi tuleb palk töölepingus märkida koos maksudega.

Eelnõu sätestaks põhimõtte, et töölepingus määratakse kindlaks palga suurus, millest peetakse kinni seadusega sätestatud maksud, sealhulgas üksikisiku tulumaks.

Loe veel... (649 baiti veel) 10 Kommetaare

Kui riigikogu muudab prostitutsiooni vahendamise esimese astme kuriteoks, saavad kohtud õiguse lõbutüdrukute vahendajaid ja alaealiste kupeldajaid pikkadeks aastateks vangi saata.

Õiguskomisjonil on kavas algatada karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille üheks eesmärgiks on ohjeldada prostituutide vahendajaid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Allilmategelasi võiks uue korra järgi 3–15 aastaks vangi mõista, kui leiab tõestamist nende osalus alla 18-aastaste prostitutsiooni vahendamisel.

Loe veel... (492 baiti veel) 4 Kommetaare

Valitsus ei toetanud neljapäevasel istungil Keskerakonna ideed muuta riigipühaks ajavahemik 27.-31. detsembrini.

Eelnõu algatajad põhjendasid nende päevade lisamist riigipühade hulka väitega, et jõuluõhtu on suure emotsionaalse tähendusega püha ning 27. detsembrist kuni 31. detsembrini kestab paljudes asutustes ja ettevõtetes vaikelu periood.

Algatajate väitel ei avalda täiendavate riigipühade ja puhkepäevade lisandumine majandusarengule negatiivset mõju ega too kaasa täiendavaid kulutusi, vaid kasu tõusva tööviljakuse, paranenud vaimse ja füüsilise tervise ning pereelu tugevdamise läbi.

Loe veel... (386 baiti veel) 10 Kommetaare

Põhiseaduskomisjon otsustas 15.02.2005.a. saata presidendi otsevalimist sätestav põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 8. märtsil Riigikogusse teisele lugemisele. Komisjon tegi üldkogule ettepaneku 8. märtsil teine lugemine lõpetada ja andis aega parandusettepanekute esitamiseks kolmandaks lugemiseks kuni 23. märtsini.

Põhiseaduskomisjoni istungit juhtinud komisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on eelnõu menetlemine sellega põhiseaduse poole ette nähtud ajagraafikus, mis teeb võimalikuks otsuse langetamise enne järgmisi presidendivalimisi.

Vastavalt seadusele peab põhiseaduse muutmise eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahele jääma vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutumise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Loe veel... (1120 baiti veel) 17 Kommetaare

Alates sellest nädalast on riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel võimalik internetis kontrollida füüsilisisest isikust ettevõtjatega seotud andmeid.

Praeguseks on FIE-ks registreerimise kontrolli võimalik interneti kaudu teha sotsiaalkindlustusametil, tööturuametil, Eesti töötukassal, Eesti haigekassal, Kodakondsus- ja migratsiooniametil, Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametil (PRIA) ning kohaliku omavalitsuse asutustel, teatas Delfile maksu- ja tolliamet.

Nende asutuste ametnikud saavad ilma maksuhaldurile spetsiaalset päringut edastamata kontrollida internetis isikukoodi järgi, kas ja missugustel perioodidel on inimene registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Loe veel... (409 baiti veel) 16 Kommetaare

Valitsus arutas ja otsustas heaks kiita töötajate kaasamise seaduse eelnõu ning saata see edasi riigikogule. Seadust rakendatakse ainult Euroopa äriühingute suhtes. Euroopa äriühing (Societas Europaea, SE) on selline ettevõte, millel on harud erinevates liikmesriikides, kusjuures liikmesriikide piires töötab kokku vähemalt 1000 töötajat.

Seaduseelnõu aitab kaasa töötajate kaasamise edendamisele töötajate ja tööandja vahel, sätestades informeerimise ja konsulteerimise reeglistiku, mis võimaldab töötajatel edaspidi saada rohkem teavet tööandja tegevusest, tööandja majanduslikust ja tööhõive olukorrast, rakendatavast töökorraldusest ja muudest asjaoludest, mille vastu töötajad võivad huvi tunda. Konsulteerimise abil on töötajatel rohkem võimalusi kaasa rääkida neid puudutavate otsuste elluviimisel või kavade koostamisel.

14 Kommetaare

Valjult kuulutatud üksikisiku tulumaksu alandamise kõrval kasvab tööandjate arvutuste kohaselt Eestis kiiresti ettevõtete maksukoormus, ulatudes 2008. aastaks koguni 18 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Seni on Eesti ettevõtete maksukoormus olnud 12–13% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk Inglis- ja Iirimaa tase. Tuleva aasta eelarve põhjal kasvab see 15 protsendini. Ja nimetatud 18 protsenti on praegu Euroopa Liidu kõrgeima ettevõtete maksukoormusega Prantsusmaa tase.

Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) tegevjuht Tarmo Kriis nimetas Eesti tuleva aasta eelarvet “punaseks” ning ärevusttekitavaks ka perspektiivi järgnevatel aastatel.

Loe veel... (2350 baiti veel) 19 Kommetaare

Kui valitsus allkirjastab ehitiste tuleohutusnõuete karmistamise määruse, peavad viie aasta pärast kõikides kodudes olema suitsuandurid.

2007. aastaks peavad suitsuanduritega varustatud olema kõik uuselamud, 2009. aastaks peab pisike punase tulukesega karp pesitsema aga meie kõigi magamistubade lae all, kirjutab Postimees.

Selle otsusega sammub tulesurmadega maailmas teisel kohal olev Eesti Põhjamaade jälgedes — Soomes, Rootsis ja Norras on samasugused seadusesätted juba vastu võetud.

Loe veel... (937 baiti veel) 45 Kommetaare

Alates 1. oktoobrist ei ole sõiduki numbrimärkidel enam ülevaatuse kehtimist näitavaid kleebiseid tarvis, kuna politsei saab sõiduki ülevaatust nendetagi täpselt kontrollida.

Autoregistrikeskuse tehnoosakonna juhataja Andres Sootsi sõnul on kleebiste kadumine on üks osa üleminekust uutele Euroopa Liidu numbrimärkidele, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Teisalt on suurendatud liiklusjärelevalvet nii politsei kui ka autoregistrikeskuse poolt ja juba praegu kontrollitakse auto ülevaatuse kehtivust vastavatest andmebaasidest,” selgitas Soots.

Loe veel... (1419 baiti veel) 14 Kommetaare

Sotsiaalministri ettepanek, mille kohaselt jääks haigushüvitiste maksmine kahe nädala ulatuses tööandja kanda, suurendaks tööjõu maksukoormust ning sunniks ettevõtjaid vahetama inimesi masinate vastu.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi ettepanekute kohaselt hakataks haigusraha maksma praeguse teise päeva asemel alles kolmandast haiguspäevast. Vastukaaluks vähendataks tööandja makstavat 13-protsendilist ravikindlustusmakset ühe protsendi võrra, kirjutab Postimees.

Sotsiaalministri plaanide vastu on nii maksueksperdid, poliitikud, tööandjad kui ka ametiühingud, sest Eestis küünib tööjõu maksukoormus juba niigi keskmiselt ligi 36 protsendini, mis on kõrgem kui arenenud riikide keskmine.

Loe veel... (4069 baiti veel) 8 Kommetaare

Valitsus kavandab alates järgmise aasta algusest hasartmängumaksu ja kange alkoholi aktsiisi tõusu.

Esialgse kava kohaselt tõuseb kange alkoholi aktsiisimäär seniselt 145 kroonilt hektoliitri kohta 174 kroonile. Hasartmängumaksu on kavas tõsta seniselt 5000 kroonilt mänguautomaadi kohta 7000 kroonile ning 15.000 kroonilt mängulaua kohta 20.000 kroonile.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles reedel pressikonverentsil, et tegemist on järgmise aasta riigieelarveprognoosi eelduseks olevate ettepanekutega, mida valitsus hakkab arutama 26. augustil toimuval istungil.

Loe veel... (1877 baiti veel) 5 Kommetaare